VISIOON ⟩ Virtsu tuleb suudlevate silkude skulptuur ja Werderholmi kvartal

Promenaadi ehitusega piki rannajoont on juba algust tehtud. Foto: Mailiis Ollino

• Werder on Virtsu ajalooline nimetus, kui see veel kunagi saar oli. 
• Omanike ja kogukonna ühine soov on, et arendusest kujuneks nüüdisaegne ja üldkasutatav puhkeala.
• Uusarenduse ankruks saab Kõmsil tegutsenud K.MET

Väikese, 500 elanikuga Virtsu aleviku endine kalatehas oli  poolesaja aasta eest riigi üks suuremaid, pakkudes tööd ja leiba üle 200 inimesele. Viimasel paaril aastal on krunti korrastatud ja tekkinud lootus arendada sellest Wenderholmi kvartal.

Kümnehektarine mereäärne kompleks võib uuele elule ärgata, sest tuntud traadivabrik, Kõmsil tegutsev AS K.MET ostis selle 2021. aasta kevadel ära. Firma enda tootmise Virtsu kolimise kõrval on omanikel juba huvitavamaidki plaane. Nimelt jagatakse suur kompleks kruntideks, et luua Wenderholmi kvartal.

“Werderholm” võiks arendusjuht Henrik Raave sõnutsi otsetõlkes tähendada laidu, ajendatuna väiksest saarest kalasadama territooriumi ääres. Werder on Virtsu ajalooline nimetus, kui see veel kunagi saar oli. 

Henrik Raave, Werderholmi arendusjuht Foto: Mailiis Ollino

Werderholmist ei tule tavaline elu- ja tööstusrajoon. Omanike ja kogukonna ühine  soov on, et mereäärsest arendusest kujuneks nüüdisaegne ja menukas üldkasutatav puhkeala. “Kui vaadata vana Euroopat, siis mereäär on välja arendatud,” lausus Raave. “On ainult aja küsimus, millal teadvus ja raha Virtsu jõuavad.”

Detailplaneeringu kohaselt rajatakse maaüksusele kaheksa tootmishoonete ja ladude tarvis mõeldud ärikrunti, kaks kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoonete krunti, majutushoonele plaanitud ärimaa, 11 elamumaakrunti (üksik- või paariselamud), peale selle turismiobjekti, Virtsu rannahoone, paadisadama alad.

Omanike ja kogukonna ühine soov on, et mereäärsest arendusest kujuneks nüüdisaegne ja menukas üldkasutatav puhkepiirkond. Foto: Mailiis Ollino

Idee on rajada Werderholmi tanklagi. Praegu on Virtsus kaks kütusejaama. Raave rääkis võimalusest, et üks praegustest kolib neile. Kuna Virtsust sõidab läbi väga palju inimesi, teevad sealsed tanklad arendusjuhi teada korralikku käivet. Samuti on arendajal huvi, et kvartalisse tuleks toidukauplus ja ehituspood.

Eraldi on sadamakrunt, mille kõrval on kaarhall, kus saab näiteks hoiustada ja remontida paate. Raave sõnutsi leidub sadama vastu huvi tundjaid, kuid see vajab investeeringut. Tarvis on lainemurdjat, paigaldada ujuvkaid.

Detailplaneering on kehtestamise ootel. Sügisel loodetakse volikogult sellele roheline tuli saada. Mardo Leiumaa selgitas, et planeering on niivõrd kaua aega võtnud, kuna see on üldplaneeringut muutev detailplaneering. "Oleks ta ainult tootmiseks jäänud, siis poleks pikalt läinud," lausus ta. Muuta on tulnud ehituskeeluvöönditki.

Aimar Roomets, Raul Kesküla, Henrik Raave ja Mardo Leiumaa loodavad, et sügisel saab detailplaneering kehtestatud ja kvartali arendamisega võib hoogsalt edasi minna. Foto: Mailiis Ollino

Uusarenduse ankruks saab Kõmsil tegutsenud K.MET, millele senises asukohas ei jätku elektrivõimekust, et tootmist laiendada. Virtsu kolimine on olnud K.METi omanike Mardo Leiumaa ja Aimar Roometsa ammune unistus. Nad on vaadanud mitut hoonet vaadanud, kuid plaanid on läinud vett vedama. Ühe krundi puhul, mille nad ostsid, ilmnes näiteks kohalike elanike vastumeelsus.

Kui praegu on Kõmsil umbes 4000 ruutmeetrit tootmispinda, siis uues kompleksis oleks 7000. 

K.METi kolimist pole detailplaneering tegelikult seganud, sest nendele jääv krunt on tootmismaa. Plaanidele tõmbas pidurit koroonapandeemia. Leiumaa arvab, et ehk järgmise aasta alguses võiks kopa maasse lüüa.

Seni aga pole ettevõtjad niisama, käed rüpes, oodanud.

Algust on tehtud promenaadi markeerimisega ehk rannajoon on kaetud killustikuga. Raave on märganud, et juba käivad pered lastega rannal patseerimas ja meres suplemas. Promenaadile on püstitatud pingid väärikatele Virtsu kodanikele. Nimelise pingi on saanud sporditegelane Martin Vänt ja Mardo Leiumaa isa Mart kui üks kalatehase eestvedajatest. Plaan on pinke lisada.

Promenaadi ehitusega piki rannajoont on juba algust tehtud. Foto: Mailiis Ollino

Promenaadile on Leiumaal ja Roometsal idee püstitada suudlevate silkude skulptuur. “Tänu silgule on kõik need hooned siia omal ajal ehitatud,” selgitas Roomets. Nad on rääkinud kujur Seaküla Simsoni ehk Aivar Simsoniga, kes oli ideega päri. 

Poolteise aastaga on hoog sisse lükatud rannahoone ehitusele kohas, kus kunagi asus kalade soolamistsehh. Seal on muu hulgas juba toimunud kaks muusikafestivali. Raave sõnutsi on sündmused aidanud ühendada kogukonda ja toonud kokku umbes 30 aktiivset inimest.

Virtsu rannahoone korrastamisele on palju kaasa aidanud kohalik kogukond. Foto: Mailiis Ollino

Rannahoone on korrastatud: õla on alla pannud nii kohalikud ettevõtjad kui kaugemad inimesed. Näiteks aknad aitas välja vahetada Virtsu ettevõte Kvaliteetaken, Tallinna reaalkoolilt sai MTÜ Virtsu Rannahoone kasutatud kunstmurumatid, mis on plaanis panna rannahoone põrandale. 

Pool katustki on välja vahetatud tänu tuulikufondi kaasrahastusele. Teise poole tarvis käib praegu rahakogumine ürituste tulu toel.

Raave sõnutsi on krundid hinnastatud ja aktiivne müügitöö hakkas sel suvel pihta.