Ebaõnnestuminegi võib olla võit ehk Pilk perelepituse karmile statistikale

Pärnumaal on riiklik perelepitaja psühhosotsiaalne nõustaja Kairit Lindmäe. Foto: Eero Vabamägi

Riiklik perelepitusteenus on nüüdseks olnud tasuta kättesaadav pea kolm aastat. Selle aja jooksul on sõlmitud üle poole tuhande vanemluskokkuleppe. Teenuse kasutajaid on aga olnud ligikaudu neli korda rohkem: statistika näitab, et lepitusi kukub läbi mitu korda rohkem kui õnnestub. Mis peitub karmi statistika taga?

Tasuta perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse lahku läinud või lahku minevatele vanematele. See pakub erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad vanemad austavad. Kokkuleppeid saab sõlmida näiteks lapse elukohas, -korralduses, suhtluskorras, ülalpidamises, huvihariduses ja reisimises. Tulemus on paberile pandud lepe, mis on samasugune täitedokument nagu kohtumäärus.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kodulehelt leitava käesolevaks aastaks kinnitatud nimekirja kohaselt tegutseb Pärnus kaks lepitajat: Kai Kunimägi ja Kairit Lindmäe. Tuleb välja, et see info on eksitav. Kunimägi on küll veel lepingulise partnerina nimekirjas, kuid uusi juhtumeid enam juurde ei võta. SKA kommunikatsioonipartner Uku Tampere kinnitab aga, et teenuse kättesaadavust see ei mõjuta: Pärnu on kaetud, siinne lepitaja on Lindmäe ning vajadusel saavad muude piirkondade lepitajad aidata.

Lindmäe juures käib praegu paarkümmend Pärnu peret. Miks ei jõuta kokkuleppele? Lindmäe, kel sotsiaalvaldkonnas ja nõustajana pikaajaline kogemus, toob esile, et edulugusid on tegelikult palju rohkem, kui statistikast võib välja lugeda. Statistikas arvatakse kõik juhtumid, mis ei lõpe ametliku vanemluskokkuleppega, edutult lõppenuteks.