/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2025/05/16/16848594t1hfeb7.jpg)
Tõstamaa lähistele Ermistu küla territooriumile ligemale 200 hektarile kavandatava kaitsetööstuspargi planeeringu kohta tuli kaitseministeeriumile pärast eelistatud asukohavaliku teatavaks tegemist tähtajaks 39 arvamus- ja 12 kooskõlastuskirja.
Eile “koputas” Pärnu linnavolikogu enamus ametlikuks linnavalitsuses koostatud kaheksa punktiga arvamuskogumi.
Volikogu leidis, et kaitsetööstuspargi rajamine Ermistu ja Soomra küla vahelisele metsaalale on mõistlik, ja nõustus kaitseministeeriumile edastatud arvamuses riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikuga, kui sealjuures arvestatakse kohalike huve.
Kokku saadeti kaitseministeeriumile eriplaneeringu asukohavaliku kohta 39 arvamus- ja 12 kooskõlastuskirja.
Linnavolikogu arvamuses kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku eelnõu kohta on esile toodud kaheksa kohaliku huviga seotud teemat.
Volikogu leiab, et nendega arvestamiseks tuleks sõlmida heade kavatsuste kokkulepe kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel.
Volikogu märgib, et kaitsetööstuspargi rajamisega suureneb märgatavalt riigi- ja kohalike teede liikluskoormus. Tõstamaa ja Audru osavallakogu hinnangul oleks vaja rekonstrueerida vähemalt Kihlepa–Lepaspea tee koos kergliiklusteega Kihlepa küla tiheasustusalal, Kihlepa–Ermistu–Tõstamaa tee, Kalli–Ermistu tee, mis on lühim tee Tallinna, ja Tõstamaa–Lõuka–Ermistu tee.
Kavandatava kaitsetööstuspargi piirkonda jäävate teede seisukorra ülevaatamist ja ümberehitust on eriplaneeringu asukohavaliku kohta saadetud arvamuskirjades soovinud mitu kohalikkugi. Samuti on avaldatud soovi, et Tõhela–Kalli kruusatee saaks mustkatte.
Volikogu arvamuse kohaselt vajab pargi tegevus stabiilset elektrivarustust ja internetiühendust, mille tõttu tekib lisakoormus kohalikele, praegu ebakindlatele ühendustele. “Seega on oluline, et kaitsetööstuspargi rajamisel arvestatakse ka lähipiirkonna küladega ja tagatakse, et pargi tegevus ei mõjuta negatiivselt piirkonna elektrivarustust või internetiühendust,” möönab volikogu.
Kuna kaitsetööstuspargiga kaasneb eeldatavasti müra ja suureneb veekasutus, samuti satuvad välisõhku heitmed, on volikogu arvates juba parki plaanides tähtis lähtuda eeldusest, et tegevuses järgitakse keskkonnanõudeid ja müranorme, sealhulgas tehakse lõhkamistööd kinnises punkris.
“Kohalike huvidega arvestamiseks tuleb keskkonna- või mürahäiringute korral teha vajalikud muudatused kaitsetööstuspargi tööprotsessis ja tagada kompensatsioonimehhanismid,” seisab volikogus häälteenamuse saanud arvamuskirjas.
Nii Tõstamaa kandi elanikud kui Pärnu linnavolikogu leiavad, et tööstuspargi rajamisel tuleks piirkonda ehitada elamispindu, sest seni avaldatud info järgi annaks park tööd umbes 200–300 inimesele. On selge, et Ermistu ega Tõstamaa kandis nii palju vabu töökäsi võtta pole ja neid tuleb värvata kaugemaltki.
Volikogu hinnangul tugevdaks kaitsetööstuspark Tõstamaa alevikku piirkondliku keskuse ja sotsiaalse taristu säilitajana. Töökohad võiksid meelitada siia uusi elanikke, mistõttu elamispindu tuleks rajada riigi ja kaitsetööstuse ettevõtete toel.
Volikogu enamuse hääle saanud arvamuse kohaselt ei tohi tööstuspark takistada piirkonna seniseid põhitegevusalasid ehk põllumajandust, metsandust ega turismi.
Riigikaitseliselt on oluline, et park jääb võimalikult kaugele vastase enamlevinud pikamaa kaudtulerelvade mõjualast ja tagab küllaldase eelhoiatuse õhurünnakute puhul. See viitab, et õhurünnakute oht piirkonnale on suur.
Seega on Pärnu linnavõimu arvates oluline, et elanike kaitseks tuleb riigil toetada varjumiskohtade korrastamist ja rajamist Tõstamaa kandis.
Koos kaitsetööstuse ettevõtete ja lisanduva mõnesaja töökohaga suureneb piirkonnas arstiabi vajadus. “Kuna kiirabi kohalejõudmise aeg Tõstamaale on praegu ettenähtust pikem, tuleks alevikku luua kiirabi tugijaam,” seisab volikogus kinnitatud arvamuses.
Kuna tööstusparki kavandatakse rohevõrgustiku tugialale, tuleks linnavõimu hinnangul luua Ermistu piirkonna riigimetsas kompensatsiooniala, kus lageraie on keelatud.
Volikogu piirkondliku arengu komisjon soovis lisada kaitseministeeriumile saadetavasse arvamusse, et ohtlike ainete vedu Pärnu sadama kaudu tuleb välistada, kuna sadama sobivust laskemoona ja lõhkeaine veoks ei ole planeeringu koostamise ajaks hinnatud. Ent see ei leidnud planeeringukomisjoni toetust ja ehkki ettepanek jõudis volikogu suurde saaligi, ei kogunud küllaldaselt poolthääli.
“Eestil on vaja kaitsetööstust arendada, et seista jõulisemalt oma riigi säilimise eest ja tugevdada riigikaitset. Minu meelest on Pärnu linna Tõstamaa piirkond hea valik, kuna tööstuspark toob kaasa märkimisväärsed investeeringud piirkonda, elavdab ettevõtlust ja parandab tööhõivet äärealadel,” kommenteeris Pärnu linnapea Romek Kosenkranius riigi eriplaneeringu kohta edastatud arvamuste kogumit. “Kaitsetööstuspargi eest võitles mitu omavalitsust ja mul on hea meel, et riik valis asukohana Pärnu linna, mille volikogu hindas kaitsetööstuspargi arendamise Tõstamaal positiivseks.”
Volikogus toetuse saanud Pärnu linna ideed on üks arvamus 39st kaitseministeeriumile edastatud arvamusest. Samuti on ministeeriumile tulnud eri ametitest ja ettevõtetest 12 kooskõlastust.
Tõstamaa ja Ermistu kandi inimeste arvamused kattuvad paljuski Pärnu linnavalitsuse edastatud mõtetega, aga nende seas on ka seisukoht, et kaitsetööstuspark tuleks ehitada mujale. Samuti on tehtud ettepanek, et lõhkeainejääke ei põletataks vabas õhus või et tehas tuleks ehitada maa alla. Muret tuntakse võimaliku sõjalise konflikti puhul sihtmärgiks saamise ja selle üle, et planeeringualal kasvavad kolmanda kategooria taimed. Samuti ollakse mures müra-, valgus- ja põhjaveereostuse, mahuka metsaraie ja kinnisvara hindade langemise pärast.
Kaitsetööstuspargi rajamisel Ermistusse arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehasega, neist vähemasti kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga firmad. Üks tehas on riigi lõhkeainetehas. Käideldava lõhkeaine hinnanguline netokogus on ligikaudu 2000 tonni aastas. Ettevõtete täpne arv selgub valikpakkumisega.
Tööstuspark tuleks vähemalt 100hektarine, tagades ühtlasi võimaluse laieneda.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvaku sõnutsi töötatakse kõik arvamused ja seisukohad läbi selle kuu jooksul ja siis tehakse täiendused. Nõlvak ütles, et kooskõlastus- ja arvamuskirjad ning vastused avaldatakse tabelis, mis tehakse kättesaadavaks kaitseministeeriumi veebilehel juunis. “Vajadusel tehakse planeeringu ja mõjuhindamise materjalis täiendusi ja täiendatud materjalid avalikustatakse juunis,” lisas ta.
Üks eriplaneeringu avalik arutelu on kavandatud veel augusti algusse. Riik plaanib eriplaneeringu kehtestada augusti lõpul.
Nõlvak ütles, et praegu ei ole põhjust eeldada, nagu mõjutaksid eriplaneeringu asukohavaliku teatavaks tegemise järel esitatud seisukohad lõpptähtaega.
Augusti lõpuks peaksid selguma ettevõtted, mis saavad kaitsetööstuspargis tehase püsti panna. Tootmine võiks seal praeguste plaanide järgi alata ülejärgmise aasta esimeses pooles.
