:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2025/05/15/16845955t1h5770.jpg)
Õietolmu seirepunkt Pärnus Rohelisel tänaval kahekorruselise hoone katusel näitab, et õhus lendleb praegu väga palju kase õietolmu. Kaskede õitsemine on jõudnud haripunkti.
Õietolmu proove analüüsitakse ja loendatakse mikroskoobi abil igal tööpäeval. Praeguste andmete järgi on just kase õietolmu sisaldus jõudnud ohtlikult kõrgele tasemele: seirekaardil tähistab seda punane värv.
/nginx/o/2025/05/15/16845956t1ha6e5.jpg)
Eesti keskkonnauuringute keskuse andmed näitavad, et esimesed märgid kase õitsemist ilmusid seireproovidesse aprilli keskpaigas ja näitasid kohe, et tänavune hooaeg on üsna õietolmurohke.
/nginx/o/2025/05/15/16845958t1h01f4.jpg)
Õietolmuallergia esinemine sõltub suurel määral ilmast: kuiv, päikeseline, tuuline ja soojem periood on ebameeldivam, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Niiskete ja vihmaste ilmadega on haigusnähud väiksemad.
Eesti allergialiidu hinnangul kannatab õietolmust tingitud tervisevaevuste käes juba kuni veerand elanikkonnast. Kask on üks levinumatest ja enim probleeme põhjustavatest õietolmu allergeenidest Eestis.
/nginx/o/2025/05/15/16845957t1heaf2.jpg)
Sel kevadel algas õietolmu hooaeg üsna varakult. Tundlikuma immuunsüsteemiga inimesed võisid õietolmust tingitud vesist nohu või silmade punetust tunda juba vabariigi aastapäeva paiku. Eesti keskkonnauuringute keskuse jaamades “püüti kinni” esimesed õietolmuterad just veebruari teises pooles ja kohe suurtes kogustes.
Eesti keskkonnauuringute keskus teeb seiret viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Kuressaares. Selle käigus määratakse ja loendatakse tugevamaid allergeenseid õietolme. Kokku määratakse kaheksat tüüpi õietolmu ja ühte tüüpi hallitusseene eoseid.
Esimene õitseja on tavaliselt lepp, talle järgneb sarapuu ja mõlemad õitsevad hinnanguliselt kuu aega. Nendele kahele allergeenile tundlike inimeste keerulisim periood on märts, sest siis õitsevad nad korraga. Aprillis-mais lisandub veel tugevam ärritaja – kask.
