/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/05/15/16846156t1h75b5.jpg)
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) teatel kõlasid eile üleriigilise ohuteavitussüsteemi EE-ALARM raames käivitatud sireenid Pärnus ainult osaliselt. Ohuteavitussüsteemi katsetuse ajal kasvas hüppeliselt riigiinfo telefonil 1247 tehtud kõnede arv.
Ohuteavitussüsteemi sireenid kõlasid 22 asulas ja nende lähipiirkonnas. SMIT märkis, et sireenidest käivitus 72 protsenti, neist kümme protsenti viivitusega. Samuti oli helitugevus plaanitust madalam.
Peale Pärnu käivitusid sireenid osaliselt Haapsalus, Paldiskis, Maardus, Narvas, Rakveres, Kuressaares, Sakus, Tallinnas, Tapal, Tartus, Valgas ja Viljandis. Üldse ei hakanud sireenid tööle Jõhvis, Kohtla-Järvel, Tartumaal Luunja vallas, Põlvas, Harjumaal Laagris ja Sauel.
“Täpsed põhjused, miks osa sireene ei käivitunud, on veel selgitamisel. Suure tõenäosusega on selle taga tarkvaraga seotud kitsaskohad. Analüüsime põhjalikult edasi ja hakkame esimeses järjekorras probleemkohti lahendama juba sellel nädalal,” selgitas SMITi tooteomanik Timmo Tammemäe.
SMITi tooteomaniku sõnutsi on päästeametini jõudnud tagasiside, et heli ei olnud küllalt tugev, ei kostnud väga kaugele ja osa sireenide puhul oli kuulda raginat.
“Raginast oleme teadlikud ja põhjust veel selgitame, kuid helitugevuse kohta saame praeguse seisuga öelda, et see oli 72 protsenti maksimumist. Põhjus oli helifaili vahetusel toimunud automaatne helitugevuse muutus seadmete tarkvaras. Algul plaanitud helitugevus sellel testimisel oli 90 protsenti,” selgitas Tammemäe.
Koostöös päästeametiga tegi SMIT mõõtmisi neljas Eesti asulas. Tammemäe sõnade kohaselt on saadavad andmed sisendiks sireenivõrgustiku arendamisel, kuid kindlasti tuleb korraldada lisateste ja mõõtmisi tulevikuski.
Eile käivitati üleriigiline ohuteavitussüsteem EE-ALARM tervikuna esimest korda. Peale sireenide saadeti kõikidel mobiiltelefonidel kaks lühisõnumit, rakendusid äpid "Eesti" ja "Ole valmis!". Samuti edastasid ETV, ETV+, err.ee ja ERRi uudisterakendus infoteate.
Raginast oleme teadlikud ja põhjust veel selgitame, kuid helitugevuse kohta saame praeguse seisuga öelda, et see oli 72 protsenti maksimumist.
Timmo Tammemäe, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tooteomanik
Tammemäe tunnistas, et süsteemi esimene nii põhjalik katsetus andis keerulise õppetunni, kuid sellises mastaabis test oli väga oluline. “Leidsime kriitilisi õpikohti, et tagada päris kriisis süsteemi töökindlus,” ütles ta.
Testi järel analüüsib päästeamet koostöös siseministeeriumi ja ülejäänud pooltega nii süsteemi eri elemente kui tervikuna.
Häirekeskuse andmete järgi kasvas ohuteavitussüsteemi EE-ALARM katsetamise ajal riigiinfo telefoni 1247 kõnekoormus kohati tavapärase päevaga võrreldes pea 16 korda. Hädaabinumbri 112 koormus püsis päeva jooksul stabiilsena.
Kui tänavu on riigiinfotelefonil päevas laekunud keskmiselt 360 kõnet ja aasta rekord on 608 kõnet, siis 14. mail tuli umbes seitse korda rohkem kõnesid kui keskmiselt. Kokku helistati numbril 1247 pea 2600 korral.
Häirekeskuse kriisijuhi Janek Muraka andmeil laekus enim kõnesid 11–12 ja 15–16, need perioodid langesid kokku ohuteavituse sõnumite saatmise ja sireenide katsetamise ajaga.
“Kella 11 ja 12 vahel küsiti infot saadetud sõnumi kohta: miks see üldse saadeti, miks ühes või teises keeles ning kus ja millal sireene kuulda võib. Kella 15–16 ajal laekunud kõned puudutasid valdavalt muret või pettumust, et sireene polnud kuulda või oli kuulda oodatust vaiksemalt. Siiski oli nii hommikusel kui pealelõunasel ajal inimesi, kes andsid teada, et olid teavitused kätte saanud ja tänasid testimise korraldamise eest. Kahjuks pidime tegelema ka laste tehtud naljakõnedega,” selgitas Murakas pöördumiste sisu.
Muraka sõnutsi näitas riigiinfo telefoni suurenenud kõnekoormus selgesti, kui tähtis on elanike teavitamine ja teadlikkus kriisi korral.
Samuti kasvas hüppeliselt e-kirja teel teavitanute hulk: inimesed andsid teada kas ja kus oli sireene kuulda ning saatsid pilte saabunud sõnumite kellaaegade kohta.
Hädaabinumbri kõnekoormus õppusega märgatavalt ei suurenenud, olles vaid veidi keskmisest kõrgem.
Kriisijuhi väitel andis ohuteavituse ulatuslik testimine meile väärtuslikku infot praegustest kitsaskohtadest ja kinnituse, et infotugi riigiinfo telefonina on Eesti inimestele kriisides väga oluline.
