Soovijad saavad panustada teadusesse, otsides talgutel märke metsise tegevuse kohta

Metsiseseirel tuleb igal osalejal jalgsi läbi käia võrdlemisi suur maalapp, millelt peaks kaasa korjama suled, väljaheited ja muud leiud. Foto: Shutterstock

Lehekuu lõpust jaanipäevani on kõigil võimalus osaleda nädalavahetuseti Soomaal metsiseseire talgutel. Osalemine ei eelda teadmisi metsakanalistest, küll peab julgema üksi looduses liikuda.

Soomaa metsiseseire talgutel saavad vabatahtlikud abiks olla selle linnuliigi elupaikade uurimisel. Talguliste töö on käia läbi etteantud piirkond ja kirja panna kõik metsise ja muude kanalistega seotud elumärgid. Kaasa tuleb korjata suled, väljaheited ja muud leiud. Ülestähendamist vajavad kohtumised metsise, tedre või laanepüüga. Eestimaa Looduse fondi (ELF) metsaekspert Eliisa Pass tähendas, et iga talguline ilmselt siiski metsisega ei kohtu või pesa peale ei satu. Ta täiendas, et kirja tuleb panna ka kiskjate tegevusjäljed, näiteks väljaheited, ärasöödud linnud. Talgute eesmärk on uurida metsise looduslike vaenlaste paiknemistki.

Metsis on ohustatud liik

Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline. Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus piisab neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Üks suuremaid ohutegureid on elupaikade hävimine ja killustumine, mida põhjustab eelkõige metsade majandamine lageraiega ja kuivendussüsteemide rajamine. Väheneva arvukusega, Eestis vaid mandriosas paiguti levinud harva haudelinnu arvukuseks hinnatakse 2017. aasta seisuga 1300–1600 kukke. Eestis on metsis arvatud II kaitsekategooriasse ja punase nimestiku ohualdiste liikide kategooriasse.

Andmed: Eestimaa Looduse fond