Taristuministri teatel võiks Rail Balticu rongid Tallinnast Pärnu sõita enne kümnendi lõppu

Pärnus Lao tänaval on juba valminud Rail Baltica reisiterminali juurdepääsutee esimene etapp. Foto: Urmas Luik

Taristuminister Vladimir Svet saatis Läti ja Leedu transpordiministrile kirja, kus rõhutas vajadust hoida Rail Balticu ehitustempot selliselt, et kiirraudtee valmiks põhja-lõuna suunal 2030. aastaks täispikkuses.

Ministri sõnade kohaselt on oluline, et kümnendi lõpuks avaneks Rail Balticu ühendus Tallinnast Varssavisse. Seejuures toetab Eesti ideed alustada osalist käitamist juba enne 2030. aastat. Eestis võiksid rongid sõita Tallinna–Pärnu liinil juba enne kümnendi lõppu, 2028. või 2029. aastal. Ent peamine eesmärk on, et 2030. aastaks oleks raudteeühendus täies ulatuses valmis Tallinnast Läti piirini. Minister avaldas lootust, et ka lõunanaabrid suudavad piiriüleste ühenduste loomisel hoida vajalikku ehitustempot.

Ministri kinnitusel peavad riigid pingutama, et ehitustöödeks vajaminev rahastus leida. Ajakavas püsimiseks otsustas Eesti valitsus investeerida Rail Balticu ehituseks veel 197 miljonit eurot. Samuti eraldatakse rongidepoo ehituseks 75 miljonit lisaeurot. "Kui rahastus on tagatud, on võimalik ehitada raudtee valmis kavandatud tähtajaks," teatas Svet. 

Praeguseks on Rail Balticu Eesti osa põhiraudteest Harju- ja Raplamaal lepingutega kaetud või juba ehitamisel 65 kilomeetril. Pärnu maakonnaplaneering on vastu võetud ning peagi algavad avalikud konsultatsioonid. Lähiajal kuulutatakse välja suuremahulised projekteerimis- ja ehitamishanked, mis hõlmavad Lõuna-Pärnumaalegi jäävat raudteed.

Svet märkis kirjas, et loodab Balti riikide jätkuvale koostööle ja pühendumusele ehitada Rail Baltic valmis täies ulatuses 2030. aastaks – nagu viimasel ministrite kohtumisel septembri alguses ühiselt eesmärgina rõhutati.