Paberkandjal töövihikud – kas kaduv nähtus koolides?

Pabertöövihikutest täismahus ja kogu koolis loobuda ei ole Eestis levinud suundumus. Foto: Arvo Meeks

Õpik ja töövihik on aastakümneid moodustanud lahutamatu koosluse kui koolijütsi põhilised töövahendid. Tasapisi on töövihikute hulk koolikotis aga vähenenud. Osa koole on neist kas täielikult või osaliselt loobunud. Põhjuseks eri asjaolude kombo: õppekirjanduse tarbeks mõeldud raha nappus, keskkonnahoid, aga ka uued õppimise viisid.

Töövihikute osa on näiteks kahandanud Raeküla kool. Direktor Liilia Obergi sõnutsi kasutavad algklassid neil tööraamatuid, milles teooriaosa ja harjutamisülesanded on samas köites. Teises kooliastmes on veel põhiainetes töövihikud kasutusel. Kolmandas kooliastmes töövihikuid peaaegu enam pole.

Uulu põhikoolis on töövihikud veel au sees, kuid direktor Margit Saar avaldas, et plaanis on üle minna võimalikult paberivabale koolile. “Meie kooli üks põhiväärtusi on keskkond ja sellest lähtuvalt näen, et meie edasine toimetamine peaks sellega ühilduma,” selgitas Saar. Toonitades, et see, kuidas ja millal täpselt muudatused ellu viiakse, ei ole veel paigas, parim lahendus leitakse koostöös õpetajatega.

Sauga põhikool tegi otsuse töövihikutega koomale tõmmata juba kümmekond aastat tagasi.