Valla rahaga susserdanud raamatupidaja jäi kohtus kaotajaks

Läinud aasta detsembris Pärnu maakohtus toimunud avaistung jäi lühikeseks, sest tuli välja, et Vesik oli vahepeal pankrotti läinud, aga jätnud pankrotihalduri teavitamata, et nõuab Kihnu vallalt töölepingu lõpetamise eest kolme kuu töötasu. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu maakohus leidis, et Kihnu vallavalitsusel oli täielik õigus lõpetada tööleping usalduse kaotuse tõttu raamatupidajaga, kes võttis tööandja loata kassast 1000 eurot ja tegi valla rahaga ülekandeid isikliku konto kaudu. Tagatipuks tõi lahtilaskmine päevavalgele raamatupidaja hasartmängusõltuvuse ja mitmesaja tuhande euro suuruse võla.

Kihnu vallavalitsus lõpetas läinud aasta veebruaris töölepingu üle 30 aasta ametis olnud raamatupidaja Marika Vesikuga usalduse kaotuse tõttu, kuna too võttis luba küsimata valla sularahakassast 1000 eurot, mille hiljem tagastas. Peale 1000 euro võtmist oli kahtlustäratavat ümberkäimist valla rahaga veel.

Ent raamatupidaja polnud rahul, et tööleping temaga ilma hoiatuseta lõpetati, ja pöördus töövaidluskomisjoni, nõudes vallalt hüvitiseks töölepingu alusetu lõpetamise eest 4560 eurot ehk kolme kuu töötasu. Töövaidluskomisjon andiski õiguse raamatupidajale ja mõistis välja küsitud summa, ent Kihnu vallavalitsus vaidlustas otsuse kohtus.

Läinud aasta detsembris Pärnu maakohtu avaistungil selgus aga, et Vesik oli vahepeal suurte võlgade pärast pankrotti läinud. Pankroti põhjustasid hasartmängusõltuvus ning pikaajaline ebamõistlike ja maksevõimet ületavate laenude võtmine nii enda kui oma äriühingu nimele, varasemate laenude uutega refinantseerimine. Võlgu oli Vesikul kohtu pankrotimääruse järgi vähemalt 250 000 euro eest ja kohustusi 27 võlausaldaja suhtes. Laenumaksed ületasid Vesiku maksevõimet juba enne töökoha kaotust, kuid uute laenude võtmisega suutis ta seni jätta näilise maksejõulisuse mulje. Pärast töökoha kaotust uute laenude võtmise võimalus kadus ja ta jäi maksed võlgu.

Tänavu juulis kinnitatud võlausaldajate lõplikus nimekirjas seisab 20 võlausaldajat, mille hulgas mitu kiirlaenukontorit. Pankrotihaldur pani Vesiku vara enampakkumisele.

Tööandja ei olnud Vesiku hasartmängusõltuvusest teadlik, see tuli välja alles kohtu avaistungi eel, kus vaieldi hoopistükkis töölepingu ülesütlemise üle.

Kohus leidis, et ei kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ega raamatupidamise seadus luba toimetada valla rahaga selliselt, nagu Vesik seda tegi: võtta sularahakassast raha seda dokumenteerimata.

Kuna Kihnu vallavalitsus lasi pärast seda, kui kummalised tehingud valla rahaga ilmsiks tulid, Vesiku hoiatuseta lahti, tuli Pärnu maakohtul anda hinnang, kas tegu oli töökohustuste raske rikkumisega. Kohus tuvastas, et valla pearaamatupidaja ei saanud Vesiku tõttu teha mullu jaanuaris kassainventuuri. Peale selle, et Vesik võttis tööandja teadmata 1000 eurot sularahas avansina, tegi ta isiklikult kontolt vallavalitsuse kontole mullu 19. jaanuaril ülekande summas 14 315 eurot. Neli päeva hiljem tegi ta raamatupidamisprogrammis korrigeerimiskanded ja kandis isiklikult kontolt valla kontole üle veel 3534 eurot.

Kohus leidis, et ei kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ega raamatupidamise seadus luba toimetada valla rahaga selliselt, nagu Vesik seda tegi: võtta sularahakassast raha seda dokumenteerimata. Selline käitumine on arusaamatu ja lubamatu. Sealjuures märkis kohus, et pole tähtsust, kui suur summa võeti, vaid see, et staažikas raamatupidaja manipuleerib sularaha ja raamatupidamiskannetega, sealjuures teeb enda kontolt kostja kontole nii kannete korrigeerimise tagajärjel ülekandeid kui ka väidetavalt sularahakassa sissemakseid.

Kohtu hinnangul ei vastanud Vesiku käitumine sularaha ja raamatupidamiskannetega manipuleerides töölepingus kokkulepitule ega hoolsuse määrale ning andis vallavalitsusele mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu.

Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda. Kohtuotsus jõustub sel reedel, juhul kui keegi pooltest seda ei vaidlusta. Kihnu vallavanem Egon Vohu teatas, et vald ei plaani otsust edasi kaevata.

Kihnu vallavalitsus esitas pärast kummaliste sularahakannete ilmsikstulekut läinud aasta alguses juhtunu kohta avalduse politseissegi, aga kuna luba küsimata võetud raha tagastati, ei alustanud politsei menetlust. Vallavanem Vohu kommenteeris Pärnu Postimehele toona, et vallale kuuluva raha säärane “laenamine” pole lubatud.