Graafikud ⟩ Pärnumaalased tunnetavad üha teravamalt ilmajäetust

Pärnumaalastest tajub ilmajäetust 9,6 protsenti ehk ligikaudu 8000 inimest – see on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja. Foto: Urmas Luik

Statistikaameti andmetel vähenes mullu suhteline vaesus nii kogu Eestis kui Pärnumaal, ent inimeste endi tajutav ilmajäetus tõuseb.

Statistikaameti juhtanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. "Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligikaudu 274 800 inimest ehk pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus," ütles ta.

Kui Eesti keskmine suhtelise vaesuse määr on 20,2 protsenti, siis pärnumaalastest elab suhtelises vaesuses 21,2 protsenti ehk üle 18 500 inimese, seda on 3,3 protsenti vähem kui mullu. Väikseim on vaesusprobleem olnud Pärnumaal eelmise majanduslanguse järel, kui suhtelises vaesuses elas 16 protsenti pärnumaalastest.

Analüütik tõdes, et suhtelist vaesust kogevad kõige rohkem üksinda elavad eakad ja üksikvanemaga leibkonnad. "Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline vaesus enim just nende leibkondade ning ka kolme ja enam lapsega leibkondade seas," lausus Remmelg.

Mullu koges suhtelist vaesust 71 protsenti üksi elavatest vähemalt 65aastastest inimestest – seda on kaheksa protsendipunkti vähem kui aasta varem. "Üksikvanemaga leibkondadest elas suhtelises vaesuses 30,5 protsenti, mida on 4,3 protsendipunkti vähem kui aasta varem," selgitas analüütik.

Remmelg ütles, et lasteta tööealiste ja kahe vanemaga lastega leibkondade seas jäi suhtelise vaesuse määr samaks või kasvas mõne protsendipunkti võrra. "Seda seletab asjaolu, et 2023. aastal kasvas ekvivalentnetosissetulek kaheksa protsenti, kuid üldise sissetulekute kasvu juures kasvasid protsentuaalselt enam lastetoetused ja pensionid, mitte niivõrd palgatöö eest saadav sissetulek," sõnas ta.

Absoluutset vaesust koges 2023. aastal ligemale 36 400 inimest ehk 11 300 inimese võrra vähem kui aasta varem. "Siiski tasub tähele panna, et nende hulk on endiselt suurem kui kolm, neli või viis aastat tagasi,“ tõdes Remmelg.

Eesti keskmine absoluutse vaesuse määr on 2,7 protsenti. Pärnumaal on see 3,7 protsenti ehk pea 3300 pärnumaalast elab absoluutses vaesuses. 2013. aastal oli sama näitaja kodumaakonnas märgatavalt kõrgem: lausa 11,4 protsenti.

Analüütik selgitas, et absoluutne vaesus näitab, kui suur osa inimestest ei ole võimeline end ära elatama. "Nende leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli alla 338 euro ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum," sõnas ta.

Inimeste enda tunnetatav ilmajäetus ehk nende hulk, kes ei saa endale lubada ühiskonnas laialt levinud hüvesid (näiteks autot, uusi riideid, kodust internetti, korra kuus sõprade-sugulastega väljas söömist, ettenägematute kulude katmist), kasvas sel aastal 1,5 protsenti. 2024. aastal tunnetas ilmajäetust 7,7 protsenti rahvastikust ehk ligemale 104 700 inimest.

Pärnumaalastest 9,6 protsenti ehk ligikaudu 8000 inimest tunneb, et ei saa endale lubada eelmainitud hüvesid. See on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja. 2019. aastal, kui statistikaamet näitajat esimest korda hindas, jäi see 3,4 protsendi ligi.

2024. aastal tunnetab ilmajäetust iga neljas üksikvanemaga leibkond ja ligikaudu iga kaheksas üksi elav 65aastane või vanem inimene. Kolmandiku võrra on sama näitaja kasvanud tänavu just üksikvanemaga leibkondades, märkimisväärselt ka kolme ja enama lapsega leibkondades ning vanemaealiste paaride hulgas.

Endiselt on suurimas vaesusohus üksikud eakad või leibkonnad, kus on ainult üks sissetulekuallikas.

Kati Nõlvak, ​sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht

Sotsiaalministeeriumi arvates on oluline suunata kavandatavaid meetmeid esmajärjekorras sinna, kus kõige rohkem abi vajatakse.

"Endiselt on suurimas vaesusohus üksikud eakad või leibkonnad, kus on ainult üks sissetulekuallikas. Absoluutne vaesus on kõrgem ka töötute seas. Meie eesmärk on aidata kõige haavatavamaid sihtrühmi: vanemaealisi ja üksikvanemaid paremale majanduslikule järjele nii eri toetuste kui teenuste kaudu," selgitas sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak.

Nõlvaku sõnutsi on viimastel aastatel võetud vastu meetmeid, leevendamaks vaesust ja parandamaks toimetulekut enim abi vajavate seas. Eelmisel aastal toimus viimase 15 aasta suurim pensionitõus ning pensionäridele on tagatud maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses. Mullu juulis jõustus hooldereform, mille tulemusel muutus hooldekodukoht inimestele kättesaadavamaks ja vähenes nii lähedaste makse- kui hoolduskoormus.

Sel aastal on muutunud varasemast õiglasemaks haigus- ja hooldushüvitised vanemapuhkuselt naasnud lapsevanematele. Kasvanud on lapse- ja peretoetused, üksikvanema lapse toetus ja elatisabi on kahekordistunud. "Meie siht on 2030. aastaks vähendada kogu rahvastikust suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste osa 21 protsendini. Oleme seadnud eraldi sihi, et laste suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määr langeks lausa alla 15 protsendi," avaldas Nõlvak.