Halduskohus peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks

Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile. Foto: Marko Saarm

Tallinna halduskohus peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks, kuna kohtu hinnangul ei ole keskkonnaameti küttimiskorralduses hinnatud huntide kaitsestaatust riiklikul tasandil ja see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Keskkonnaamet määras hundi esialgseks küttimislimiidiks 90 looma, kuid seejärel suurendati mahtu 117ni. Pärnumaaga seotud ohjamisaladel tohtinuks lasta 31 sutt. MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole, et keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025. aasta korraldus vaidlustada ja esmase õiguskaitse korras hundijaht peatada. Halduskohus rahuldaski taotluse ja peatas hundijahi menetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua Eesti huntide populatsioonile pöördumatuid tagajärgi, mida hiljem oleks märksa raskem või võimatu kõrvaldada.

Kohtu hinnangul on kaebusel väga head eduväljavaated, kuivõrd Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi tuleb küttimismahte määrates tagada kaitsealuse liigi soodne seisund. Kuigi keskkonnaamet tugines Balti populatsiooni kaitsestaatuse hinnangule, rõhutas kohus, et Eesti kontekstis on vajalik hinnata liigi seisundit esmalt kohalikul ja riigi tasandil ning kui hundi seisund on soodne, siis võimalusel hinnata hundi kaitsestaatust piiriüleselt. Eesti hundipopulatsioon on rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) kriteeriumide järgi ohualdis, kuid sellele hinnangule ei ole vaidlusaluses korralduses tuginetud. Euroopa Liidu Kohtu praktikas on sellisel juhul küttimise lubamist peetud ELi õiguse vastaseks.

Kohus leidis, et keskkonnaameti korralduse kohaselt on küttimismahud suunatud kahjustus- ja loomakasvatuspiirkondadesse, kuid ei nähtu veenvat korrelatsiooni küttimismahu ja kahjujuhtumite arvuga ohjamisalal.

Kohtu hinnangul on kaebusel väga head eduväljavaated, kuivõrd Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi tuleb küttimismahte määrates tagada kaitsealuse liigi soodne seisund.

Kohtu hinnangul on vaja esialgse õiguskaitse meetmeid rakendada, et vältida pöördumatuid tagajärgi. Kui huntide küttimissurve on liiga suur, võib see hoopis viia võõrliik šaakali vohamiseni Eestis. Sel juhul võivad hundikahjud küll väheneda, kuid suure tõenäosusega asub kariloomadele kahjusid tekitama šaakal. Selline areng võib pikemas perspektiivis kahjustada nii looduskeskkonda kui ka loomakasvatajate huve. Kohus rõhutas, et seetõttu on äärmiselt oluline teha huntide küttimismahtu puudutavad otsused parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes.

Kohus märkis, et keskkonnakaitselised huvid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaaluvad üles võimalikud majanduslikud või sotsiaalsed kahjud, mis võivad kaasneda hundijahi peatamisega. Samuti märkis kohus, et keskkonnaagentuuri küttimisettepaneku kohaselt on kahjustuste arv, mida hundid lammastele põhjustavad, 2024. aastal võrreldes mullusega tunduvalt vähenenud, kuid sellele ei ole vaidlusaluses korralduses üldse viidatudki.

Kohtuasja sisuline menetlus jätkub, et hinnata, kas keskkonnaameti korraldus oli õiguspärane ning kas hundijaht vastab looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuetele.

Tallinna halduskohtu määrus tagab, et keskkonnaameti korraldus hunte küttida peatatakse kuni lõpliku kohtuotsuseni. See samm on oluline, et vältida olukorda, kus liigi seisund halveneb kohtuvaidluse kestel pöördumatult.

Määrust võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.