Need nipid aitavad pühade ajal toiduga targalt toimetada

Statistika järgi viskab keskmine Eesti elanik aastas ära 26 kilogrammi söömiseks sobivat toitu. Foto: Dmitri Kotjuh

Jõulud ja aastavahetus on aeg, mil meie toidulauad on lookas. Kahjuks kaasneb sellega päris palju toiduraiskamist. Eesti maaülikooli toiduteadlased jagavad soovitusi, kuidas vähendada raiskamist ja anda igale roale uus võimalus. 

Statistika järgi viskab keskmine Eesti elanik aastas ära 26 kilogrammi söömiseks sobivat toitu. Pühade ajal suureneb see hulk veel, sest sageli valmistatakse toitu rohkem kui tarvis. Lookas ja öö läbi kaetud toidulaud on ühtaegu osa meie pühadekommetest.

“Pühad ei pea olema ülekülluse ega raiskamise aeg, vaid mõistlikkuse ja hoolimise periood – nii oma lähedaste kui  keskkonna suhtes,” ütles Eesti maaülikooli toiduteadlane Katrin Laikoja. Toiduraiskamisel on otsene mõju meie rahakotile: keskmine Eesti pere viskab aastas minema 330 euro väärtuses toitu. Suuremate perede puhul võib see summa ulatuda isegi 500 euroni.

Samal ajal on raisatud toit üks suurimaid keskkonna koormajaid. Toidujäätmed suurendavad kasvuhoonegaaside hulka ja kulutavad väärtuslikke ressursse nagu vesi ja energia. “Teadlik tarbimine ei ole keeruline, see algab planeerimisest ja nutikast toidukasutusest. Tänapäeva tehnoloogia pakub lahendusi, mis aitavad vältida raiskamist ja muuta iga toidujäägi uueks võimaluseks,” märkis toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto.

Maaülikooli toiduteadlaste praktilised soovitused, kuidas vältida toiduraiskamist

Keskmine Eesti pere viskab aastas minema 330 euro väärtuses toitu. Foto: Taavi Sepp

• Kavandage söömaaeg täpselt, pidage nõu külalistega.

Mõelge aegsasti läbi menüü ja arvestage koguseid realistlikult. Külalistelt tasub küsida, mida nad eelistavad süüa, et vältida selliseid toite, mida keegi ei puutu. Näiteks piisab 150 grammist salatist ja 200–300 grammist praest inimese kohta, siis ei teki ülesöömistki.

• Hoidke toitu jahedas ja serveerige osade kaupa.

Ärge tõstke korraga kogu sööki lauale, vaid jätke osa toitu külmkappi ja serveerige alles vajadusel. See hoiab toidu värskena ja vähendab rikenemisriski.

• Pakkige toitu kaasa.

Varuge külaliste tarvis toidukarpe ja andke toitu kaasa. See on lihtne viis vältida jääke oma külmikus ja säästa ka külaliste aega ja raha järgmistel päevadel.

• Kasutage sügavkülma targalt.

Kui näete, et toitu jääb üle, sügavkülmutage see kohe. Näiteks verivorst, praeliha ja jõulutoidud säilivad sügavkülmas kuid.

• Olge toidujääkidega loov. Küsige abi tehisarult.

Tänapäeval on võimalik kasutada tehisaru (AI), et leida retseptiideid. Näiteks: kui teil on järele jäänud keedukartuleid, ahjupraadi või köögivilju, saate küsida tehisarult, milliseid uusi roogi neist valmistada. Tehisaru pakub kiireid ja loomingulisi retsepte, mida kodus proovida. See on suurepärane viis anda igale toidujäägile uus elu ja üllatada peret maitsvate roogadega.

• Jälgige märgistusi “kõlblik kuni”  ja “parim enne”.

Pange tähele, et “parim enne” näitab, kui kaua on toit parima kvaliteediga, mitte ohutuse lõppkuupäeva. Paljud toidud – näiteks jahu, riis, küpsised ja kuumtöödeldud piimatooted – on pärast kuupäeva möödumist täiesti söögikõlblikud. Kasutage oma meeli: vaadake, nuusutage ja maitske.

• Kasutage toidujääke nutikalt ja valmistage neist uus roog.

Keedukartulitest saab maitsvaid pannkooke või ahjukartuleid. 

Jõulupraest valmib suurepärane supp või panniroog.

Üleküpsenud banaanid sobivad smuutidesse või küpsetistesse.

Kuivanud leivast saab teha krõbedaid krutoone või suppi.

Andmed: Eesti maaülikool