/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/01/16/16598964t1he394.jpg)
Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna tänavuse eelarve, mis keskendub kvaliteetse hariduse tagamisele, elukeskkonna ja linnaruumi arendamisele, kõrgepalgaliste töökohtade tekkele ja linna jätkusuutlikkusele, sealhulgas madala maksukoormuse hoidmisele.
“Eelarve vastab volikogu kinnitatud strateegiadokumentidele, sissetulekute ja väljaminekute maht on üle 146 miljoni euro, millest põhitegevuse tulu on 115 ja kulu 108 miljonit eurot. Tänavu valmib linnas mitu olulist objekti, nagu näiteks uus sild ja sellega seotud tänavavõrgustik. Jätkub haridustaristu uuendamine, Munamäe ümbrus saab uue näo. Oluline on jätkusuutlikkuse hoidmine, et ka halvematel aegadel suudaks linn jätkuvalt osutada avalikke teenuseid ja investeerida vastavalt arengukavale,” ütles linnapea Romek Kosenkranius.
Abilinnapea Meelis Kuke sõnade kohaselt iseloomustab majandust tsüklilisus, mis viimasel neljal aastal on kahandanud tulu ja kulu vahet ehk põhitegevuse tulemit üle poole võrra. Siiski on selleks aastaks plaanitav tulem parem kui kahel eelmisel aastal.
“Majanduskeskkonna määramatus on jätkuvalt kõrge, nii siseriiklike kui väliste mõjurite poolest. Hindan Pärnu finantsseisundit heaks, seda võrdluses Tallinna, Tartu ja teiste omavalitsustega,” rääkis Kukk.
Pärnu selle aasta eelarves on põhitegevuse tuluna kavandatud 115,2 miljonit, põhitegevuse kuluna 108,4 miljonit eurot. Nende vahest ehk 6,8 miljoni eurosest põhitegevuse tulemist, likviidsest varast ja laenudest koguneb summa, mida investeeringuteks kasutada. Linn kavatseb võtta 12 miljoni euro eest laene ja tasuda kohustusi 7,3 miljonit eurot. Pärnu netovõlakoormuseks jääks 31,4 miljonit eurot ehk 27 protsenti aasta põhitegevuse tulust. Lubatud piirmäär on 75 protsenti.
Pärnu linna suuremad investeeringud on tänavu peale varem alustatud Raba–Laia silla ehitamise, sillaga seotud tänavate uuendamise ning Supeluse tänava ja Munamäe pargi rekonstrueerimise Lai 2 kai ümberehitus, Kuninga tänava põhikooli kommunikatsioonide uuendustöödega alustamine. Osavaldades aga Paikuse kooli renoveerimise lõpetamine, Audru aleviku Põllu tänava kergliiklustee ja Tõstamaa–Ermistu kergliiklustee ehitus.
Linnavara soetamise maht on 29 miljonit eurot, millest suurim osa, 16,5 miljonit eurot, läheb teede ja tänavate parandamiseks. Haridusse investeeritakse 7,7 miljonit ja kultuuri 2,7 miljonit eurot. Linn taotleb operatiivselt eri toetusi, mille kaasamine ulatub 18,1 miljoni euroni.
