Notarite koda: Lähedased püüavad eakaid kinkelepingutega ära kasutada

Notarite koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnutsi püütakse aina enam vormistada kahtlasi tehinguid. Foto: Erakogu

Aina enam püüavad inimesed notaribüroodes kahtlasi tehinguid  vormistada. Mullu oli juhtumeid, kus eakate enda pereliikmed proovisid neid kinkelepingutega ära kasutada.

Notari ülesanne on tehingute tõestamisel kaitsta nõrgemat poolt, välja selgitada olulised asjaolud ja veenduda, et kõik mõistavad tehingu sisu ja võimalikke tagajärgi. Mullu jätsid notarid tõestamata mitu tehingut, kus sugulased püüdsid vanemaealisi mõjutada viisil, mis oleks võinud viia neile kahjulike otsusteni. 

Notarite koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnutsi on notarite kogemusest näha, et eri probleemseid tehinguid püütakse teha aina rohkem. “Notarid saadavad üksteisele hoiatusteateid, et ennetada riskantseid tehinguid, mis võivad kahjustada mõne poole huve. 2023. aastal edastasid notarid kahtlaste tehingute ja neid sõlmida proovinud isikute kohta 82 teadet, aga mullu oli hoiatusi juba 111,” rääkis ta.

Hoiatusteadete sisust koorub selge suundumus: üha sagedamini jõuavad notariteni juhtumid, kus püütakse ära kasutada vanemaealisi, seda on soovinud teha just oma pereliikmed ja sugulased. “Näeme tihti olukordi, kus kingisaaja broneerib notari juurde kinkelepingu sõlmimise aja, ent büroos ilmneb, et väidetav kinkija tegelikult ei soovigi midagi kinkida,” tõdes Saar-Johanson.

Näiteks oli ühte notaribüroosse broneeritud aeg tehingute suhtes, millega eakas isik soovis väidetavalt kogu oma kinnisvara lastele kinkida. “Kinkija ei osanud aga büroos notari küsimuste peale selgitada, mis asjus ta notari juurde tuli ja kus on ta kodune aadress. Ilmnes, et lapsed olid soovinud juba isa eluajal tema vara ära jagada. Mõistagi jättis notar tehingu tõestamata,” rääkis Saar-Johanson.

Kinkija ei osanud aga büroos notari küsimuste peale selgitada, mis asjus ta notari juurde tuli ja kus on ta kodune aadress. Ilmnes, et lapsed olid soovinud juba isa eluajal tema vara ära jagada.

​Merle Saar-Johanson, notarite koja esimees

Teise notaribüroo poole pöördus mullu eaka naise tütar, kes teatas, et ta ema soovib sõlmida korteriomandi kinkelepingu. Pärast notaribüroos toimunud vestlust jäi notar arvamusele, et eakas inimene võib hoopis vajada eestkostet, sest ta ei osanud öelda, kus ta on ja miks, samuti ei mõistnud ta tehingu sisu. Taas keeldus notar tehingu tõestamisest. “Selliste juhtumite puhul on notarid pöördunud ka kohaliku omavalitsuse poole, et kohus vajadusel seaks isikule eestkoste,” märkis Saar-Johanson.

“Notar kindlustab, et tehingus koheldakse kõiki pooli võrdselt olenemata nende rahalisest või ühiskondlikust positsioonist,” selgitas ta. “Notar tagab õiguskindluse ka olukorras, kus üks tehinguosalistest on teisest paremal positsioonil. Selliseid juhtumeid tuleb praktikas sageli ette.”

Notarite koja esimehe sõnutsi on sääraste olukordade puhul eriline roll notaritel, kes tegutsevad väljaspool Tallinna või Tartut, sest seal on juristide kättesaadavus tihtilugu piiratud. “Maapiirkondades või väiksemates linnades, kus kohapeal ei pruugi ühtegi juristi tegutseda, on notar sageli ainus õigusspetsialist, kelle käest vanemaealised abi saavad, seda isegi büroos kohapeal aega enne kinni panemata,” rääkis ta.

Peale peresiseste ärakasutamise katsete puutuvad notarid tihti kokku kahtlaste äritehingutega, kus teisele poolele on juba auk pähe räägitud, nii et ta soovibki endale kahjulikku tehingut teha. Näiteks pöördus mullu ühe notari poole Eestis registreeritud äriühing, mille esindajad olid kolmandast riigist pärit Rootsi residendid, kes soovisid korraga osta mitu kinnistut. Müüja ja ostja leidsid, et tehingu peaks vormistama nii, et ostuhind tasutakse hiljem, ning hoolimata notari selgitustest ja hoiatustest oli müüja nõus ka tehingu sellise käiguga.

“Vaatamata kõigi osaliste soovile jättis notar müüjale selgelt ohtliku tehingu tõestamata, mis pahandas tookord nii müüjat kui ostjat. Hiljem selgus, et ostjad olid sarikelmid. See ilmestab selgelt, et notar peab teinekord julgema tehingu tõestamata jätta ka juhul, kui klient ise ei saa tehingu kahjulikkusest aru,” selgitas Saar-Johanson.

Positiivse küljena tõi Saar-Johanson esile, et aastatega on vähemaks jäänud variisikute ehk tankistide katseid omandada mõni Eesti äriühing. 

“Varem tehti pea iga nädal katseid, kus mõni Läti kodanik või alaline elanik soovis osta mõnda raskustesse sattunud Eesti osaühingut, aga notari küsitlemise tulemusel jäi enamik sellistest tehingutest toimumata,” rääkis notarite koja esimees. “Nüüd tundub, et see ei ole enam ühiskondlikult suur probleem, ning oma roll on selles kindlasti notaritelgi.”