/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/01/31/16627267t1h6a88.jpg)
Valminud on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames tehtud trassikoridoride alternatiivid. Nendega saab tutvuda nii kaardirakenduses kui ka kõigis puudutatud omavalitsustes toimuvatel kaasamiskoosolekutel.
Riik ootab kaasa rääkima järgmise Lihulat läbiva elektritrassi alternatiivides
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Monika Korolkovi sõnul oli trassialternatiivide koostamisel väga oluline osa just omavalitsuste ja kohalike elanike tagasisidel. Viimast korjati eelmise aasta sügisel eriplaneeringu lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi ning esialgsete põhimõtteliste trassikoridoride avalikustamise käigus. "Praegu oleme jõudnud etappi, kus koostöös ekspertidega on valminud esialgsed trassikoridorid, mille hulgast valitakse mõjude hindamise ja võrdlemise tulemusel 2026. aasta alguseks üks, mis on elektriühenduse kavandamiseks sobivaim," selgitas projektijuht Monika Korolkov. "Ootame kõiki huvilisi trassialternatiividega tutvuma ja neis kaasa rääkima veebruari teises pooles toimuvatel avalikel koosolekutel."
Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele Saaremaa, Lääneranna, Muhu, Märjamaa, Kehtna ja Türi valdades ning Paide linnas. Lääneranna vallas toimub kaks koosolekut 20.veebruaril Lihula kultuurikeskuses ja 28. veebruaril Kõmsi rahvamajas.
Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa saab alguse Paidest ja kulgeb läbi Lihula Lääne-Saaremaani, kus jätkub merekaablina Läti suunas. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, aga eriti just planeeringualasse jäävaid omavalitsusi, sest võimaldab nii toota kui ka tarbida rohkem elektrienergiat. Samuti loob elektriühendus eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks. See edendab oluliselt Eesti varustuskindlust ja energiajulgeolekut, et viia vajalik energia alati tarbijateni.
Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu 2024. aasta veebruaris. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ja loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.
Eriplaneeringu peamiseks ülesandeks on riigi jaoks olulise Eesti ja Läti vahelise elektrikaabli rajamiseks sobivaima asukoha valimine ning sinna Eesti territooriumil detailse lahenduse koostamine.
Kui mõjude hindamise protsess ja planeeringulahenduse läbirääkimised sujuvad planeeritud ajaraamis, siis on võimalik planeeringu kehtestamiseni jõuda aastal 2026. Kui leitakse sobivad trassid ja ühenduse rajamine on majanduslikult mõistlik, siis enne ehitustöödega alustamist viiakse läbi veel projekteerimine, ehituslubade protsess ning sõlmitakse kõigi maaomanikega vastavad kasutusõiguslepingud. Füüsilised ehitustööd ei algaks enne järgmist kümnendit.