Läbipaistvuse tagab avalik konkurss

Kalevi staadionile võib hotelli ehitada investor, kelle nime hoiab linnavalitsus saladuses. Foto: Ants Liigus

Riigikontrolli hinnangul polnud Vändra tervisekeskuse, Audru ringraja ja Pärnu mudaravila parkla ehitamiseks sõlmitud lepingud küllalt läbipaistvad, riigikogu liikme Annely Akkermanni sõnutsi on uudised Kalevi staadioni kohta arusaamatud.

“Avalikke konkursse ei korraldata nii, et lehest saab lugeda, et 24 tunni jooksul tuleb jõuda linnapea jutule,” ütles Akkermann.

Kahjustab Pärnu mainet

Akkermanni ütlust mööda jõuavad ajakirjanduse vahendusel üle Eesti uudised, et Pärnu linnapea Toomas Kivimägi on leidnud investori, kelle nime ei avalikustata.

Pärnu Postimehest oli võimalik lugeda linnapea sõnu “Kui tuleb keegi uus investor, siis 24 tunni jooksul saab minu jutule. Seni pole me veel midagi siduvat teinud. Kuidas Kalevi staadion lõpuks korda tehakse, on volikogu otsustada”.

Akkermanni jutu järgi on selline suhtumine käsitamatu ja kahjustab kõvasti Pärnu linna mainet. “Avaliku halduse läbipaistvust jälgivatele institutsioonidele, riigikontrollile ja riigikogu vastavale komisjonile jääb ajakirjanduse vahendusel mulje, et Pärnus ei tahetagi avalikku vara läbipaistvalt kasutada. Kas tegemist on oskamatuse või pahatahtlikkusega, ei teagi, aga see kahjustab Pärnu linna mainet kõvasti,” teatas ta.

Akkermanni sõnade kohaselt tagatakse avalik huvi avalike konkursside kaudu. “Linnavalitsus saab korraldada avaliku konkursi ettevõtjate vahel, selgitamaks, kes neist on nõus selle projekti realiseerima majanduslikult kõige soodsamalt,” ütles ta.

Akkermanni arvates on omavalitsuste ja ettevõtjate koostöö põhimõtteliselt igati kiiduväärne, kuid selle elluviimiseks on riigis välja töötatud seadusandlus. Õiguslikest regulatsioonidest kinnipidamise kontrollimiseks tegi riigikontroll auditi “Avaliku ja erasektori koostöö kohalikes omavalitsustes”, milles leiti, et Vändra tervisekeskuse, Audru ringraja ja Pärnu mudaravila parkla ehitamiseks sõlmitud lepingud polnud küllalt läbipaistvad. Audit on kättesaadav riigikontrolli kodulehel.

Minevikust võiks õppida

Akkermann meenutas, et linnaelanikud on kriitilised Pärnu sadama ja linna vahel sõlmitud lepingute, linnavalitsuse hoone remondi ja spordihalli ehituse suhtes. “Rannapargis on peatatud vähemalt kaks hotelliehitusprojekti. Nendele ettevõtjatele on konkursita staadionile hotelli ehitamise lubamine ühele ettevõtjale arusaamatu,” ütles ta.

Riigikontrolli auditis kirjutatakse, et sageli ei saa kohalikud omavalitsused aru, et tegemist on avaliku ja erasektori koostöö ehk averusprojektidega, mida ellu viies tuleb arvestada mitme seaduse nõuetega.

Näiteks ehitas Vändra alev tervisekeskuse koos eraettevõttega seetõttu, et vältida omavalitsustele kehtestatud laenupiiranguid, rahandusministeeriumi hinnangul on aga tervisekeskus alevile toonud pikaajalisi võlakohustusi.

Ministeeriumi arvutuste kohaselt tõusis Vändra alevi võlakoormus 2009. aastal 156 protsendini alevi eelarvetuludest, kusjuures 2008. aastal oli see üheksa protsenti. “Suur laenukoormus põhjustab laenukeelu ja teeb võimatuks järgmiste suurte arenduste elluviimise,” kirjutatakse riigikontrolli auditis.

Teisi võimalusi ei analüüsita

Riigikontroll tõdes, et otsus averuse kasuks tehakse tavapäraselt siis, kui ettevõtmiseks ei õnnestu toetust saada ega laenu võtta. “Erapartneri valikul oli omavalitsusele otsustavaks finantsvõimekus, tagaplaanile jäi kompetentsus averusprojektiga seotud valdkonnas,” leidis riigikontroll.

Riigikontroll järeldas, et enne averuse kasuks otsustamist ei analüüsitud ühelgi juhul, kas averuse eelistamine ülejäänud koostöövormidele on põhjendatud. Samuti ei tehtud põhjalikke riskihindamisi ega üritatud strateegiliselt mõtestada omavalitsuse sidumist pikaajaliste rahaliste kohustustega ehk ettevõtmise elluviimist tulevaste põlvkondade arvelt. Soovida jätab ka koostööks erapartneri valimise läbipaistvus.

Kümnest uuritud ehitustööde kontsessioonist oli riigihankemenetlus korraldatud ainult ühel juhul (Vändra tervisekeskuse ehitamiseks). “Riigihangete seadusest kinnipidamine tagab, et averusprojektist huvitatud isikud kutsutakse konkursile, konkursist osavõtjaid koheldakse võrdselt ning võimalikest koostööpartneritest parim valitakse välja läbipaistval ja tagantjärele kontrollitaval viisil,” märgitakse riigikontrolli auditis.

Erainvestorid hajutavad riske

Riigikontroll heitis ette, et mitmel juhul (sealhulgas Pärnu mudaravila) võõrandati projekti elluviimine kas kohe või pärast ehitise valmimist edasi kolmandatele isikutele, kes nõrkade majandusnäitajate tõttu poleks konkursil osaleda saanud. Peamine põhjus selleks oli erapartneri soov lahutada ettevõtmine oma muust äritegevusest. Riigikontrolli hinnangul peaks selline võimalus olema sätestatud juba konkursitingimustes.

Vändra alev andis erapartnerile nõusoleku võõrandada tervisekeskusega seotud õigused ja kohustused uuele ettevõttele tingimusel, et müüja käendab uue ettevõtja võimalikke kohustusi.

Samal ajal ei teavitanud esialgne partner Vändra alevit oma jagunemisest, mille käigus enamik tema varast ja majandustegevusest anti üle hoopis kolmandale äriühingule ja algne partner kui käendaja muutus sisuliselt varatuks.

Riigikontroll tõdes, et omavalitsuse püüd vältida laenupiirangut läheb maksumaksjale kalliks maksma. Mida rohkem riske pannakse erapartneri õlule, seda kulukamaks ettevõtmine muutub ja enne selle lõppu pole avalikkusele teada, kui palju projekt, võrreldes alternatiividega (näiteks pangalaen), maksma oleks läinud.

Riigikontroll soovitas valla- ja linnavolikogudel nõuda otsuse eelnõu juurde alati lisamaterjali, kus oleks analüüsitud projekti tasuvust alternatiividega võrreldes.

Pärnu linnavalitsus lubas edaspidi eelnõu kõrval esitada muude võimaluste finantsanalüüsi.

Pärnu randa tekib suur eraparkla

Audru ringraja kinnistu erainvestorile kasutada andmise eesmärk oli ringraja ajakohastamine ja käigushoidmine. Pärnu mudaravila parkla lepingus soovis linnavalitsus 100kohalise parkla väljaehitamist, kusjuures 30 kohta oleks linlastele ja linna külalistele üldiseks kasutamiseks. Mõlemal juhul jäeti riigihange korraldamata.

Kui riigikontroll seda ette heitis, lubas Audru vald vallahangete korda täiendada, Pärnu linnavalitsus aga hoonestusõiguse seadmise konkursi eelnõus või selle seletuskirjas edaspidi vastava põhjenduse esitada. Seega täiendab Audru vald reegleid ja Pärnu linn üksikakte.

Vastuses auditiaruandele kirjutas Pärnu linnavalitsus, et ta ei nõustu käsitlusega, nagu oleks mudaravila uuendajaga sõlmitud lepingu eesmärk linnale 30kohalise avaliku parkla ehitamine.

“Õiguslikult vaadatuna on tegemist eraparklaga. Hoonestaja ei ole kohustatud võimaldama parkimist muudele sõidukitele kui hoonestusõiguse alusel püstitatava kompleksi (vanast mudaravilast tehtava spaa, T. R.) külastajate sõidukitele, kuid talle on jäetud võimalus seda teha vabade parkimiskohtade olemasolul ka mitte kompleksi külastajatele,” leidis linnavalitsus.

Jutt käib rannahoone ja mudaravila vahelisest alast, mis on kavas 100kohaliseks parklaks laiendada.