Rändur pole nagu tavaline turist

Riina Lohu (keskel) Austraaliast pärit diivanisurfajate Brigitta ja Belindaga. Foto: Erakogu

Üle aia lehvitab pikajuukseline naine energiliselt. “Tulge sisse!” kutsub Riina Lohu, kes tegeleb põneva asjaga: nimelt majutab ta Pärnus oma Riia tänava kodus couchsurfer’eid ehk maakeeli diivanisurfajaid.

Tegu on ülemaailmse liikumisega, kus kohalikud pakuvad linnakülalistele ööbimiskohta oma kodus, olgu siis küljealuseks kas diivan, mõni ülearune voodi või madrats põrandal. Vahel juhtub sedagi, et pakkuda on telk hoovinurgas. Sealjuures täiesti tasuta, heast tahtest.

Tuppa astudes on tunda leiva- ja koogitegemise lõhna. “Kui siia ööbima tullakse, suhtun ma neisse nagu külalistesse ikka,” räägib Lohu, kes diivanisurfajate saabumise puhul armastab küpsetada. Parasjagu valmistus ta järjekordse külalise vastuvõtuks.

Couchsurfing’u juurde sattus naine mitu aastat tagasi. “Lugesin sellest ajakirjandusest. Tundus huvitav ja lasksin oma tütrel Triinul selle kohta lähemalt uurida,” ütleb Lohu.

Nad tegid kahekesi liikumise veebikeskkonda Couchsurfing.org konto, lisasid sinna andmed nii enda kui saadaoleva magamispinna kohta ja varsti võetigi vastu esimene külaline, vabakutselisest kunstnikust belglanna. Nüüdseks on nende kodus öömaja leidnud juba kümned rändurid.

Kuigi tundub, et rändurite majutamine ehk hostimine, nagu seda tihti kutsutakse, võtab tohutult aega ja nõuab pingutust, see päris nii siiski ei ole. Üldiselt saavad külalised kenasti oma aja sisustatud ja kohtutakse näiteks õhtul, kui tööpäev läbi.

Vaimustuses Pärnu puitarhitektuurist

“Muretsesin meile koju Pärnu vaatamisväärsuste raamatu, et näha, millega Pärnusse siis õigupoolest meelitatakse,” räägib Lohu. Vahel soovivad diivanisurfajad üksi linna peal uidata, kuid mõnikord näitab külalislahke naine neile ise linna. Tavaliselt käiakse rannas, muulil, mudaravila juures. Sel kevadel Pärnus käinud ameeriklanna oli aga vaimustuses siinsest puitarhitektuurist. “Oli väga külm ja ta oli veidi väsinud, sest olime linnas pika tiiru teinud,” jutustab Lohu. “Pakkusin, et lähme koju, ja ta oli nõus, kuid siis möödusime paarist uhkest puupitsilisest majast. Ta oli nii elevil, et unustas korraks väsimuse ja tegi ikkagi veel mõne foto.”

Kihnus sündinuna räägib Lohu välismaalastele palju oma kodusaarestki ja kapis peitub tal isegi komplekt Kihnu rahvarõivaid.

Lohu ei usu, et peaks usalduse pärast muretsema, kuna võõras inimene majas. Seni pole midagi juhtunud ja veebikeskkonna abil on ohud minimeeritud. “Kõigile saab nende profiilile kirjutada soovitusi. Üldiselt kirjutatakse head, aga kes mingi käki kokku keerab, siis sellele halba. Tal jääb see siis viimaseks niimoodi reisimiseks.”

Enne reisiselli palvele vastamist saab majutaja lugeda, millised on olnud ülejäänud võõrustajate kogemused temaga. Ka ei ole majutajal mingit kohustust kindlasti nõustuda. Couchsurfing.org pakub mitmesuguseid võimalusi enda ametlikuks identifitseerimiseks, mis lisab usaldusväärsust.

“Need inimesed, kes oma diivanit pakuvad, on veidi teistmoodi ja hoopis erinevad keskmisest eestlasest,” mõtiskleb Lohu. “Nad on väga pretensioonitud, avatud, abivalmid. Võiks isegi öelda, et nad on mingil määral hipilikud ja materiaalne pole nende elus esiplaanil. Vahelduseks on tõeliselt kosutav näha selliseid inimesi.”

Ise Lohu sellisel viisil reisinud ei ole, sest ei pea ennast nii seiklusmaiaks, aga kavatseb edaspidigi diivanisurfajaid majutada. “Nagu maailm tuleks koju kätte,” ütleb Lohu. Tulevad inimesed ju huvitavate lugudega, mõni pakub oma rahvustoitu ja kord võttis India päritolu inglanna erilise massaažiga kaelavalugi ära.

Rändaja huvitub kohalike elust

Kuna tegu on veidi subkultuurse liikumisega, ei taha paljud selles osalejad avalikkuse ette tulla. Näiteks peitub kasutajanime Kaukaaslane taga Pärnu mees, kes enda kodus on majutanud ligi 50 rändajat. “Diivan on igaühel kodus ja seisab aeg-ajalt kasutamata. Miks mitte seda ligimesega jagada?” küsib ta.

Mees usub, et diivanisurfaja pole nagu tavaline turist. “Need on reisihuvilised, kellele pole tähtis väline, igasugused kirikud ja tornid, vaid olulised on inimesed, kes nende tornide ja kirikute ääres elavad,” toob ta näite.

Kaukaaslase kinnitusel ei ole majutajal küll otseselt kohustust rändajale linnatuuri teha, aga kui aega jääb ja huvid klapivad, saab koos aega siiski veedetud. “Need, kes tahavad tavapäraseid turistide vaatamisväärsusi näha, tuleb mul infopunkti saata, sest selles ma pädev ei ole,” sõnab ta. “Ma saan neile näidata Pärnu melu. Käime muulil ja Vallikäärus ning rand on loomulikult põhiline koht.”

Mehe ütluse kohaselt ei ole suurem osa külalisi siia sihilikult sattunud. “Paljud on läbisõidul ja teevad vahepeatuse siin. Mõnel ei ole aga üldse kindlat reisiplaani ja nad suunduvad sinna, kus parasjagu on olemas majutaja.” Kaukaaslane meenutab möödunudtalvist külaskäiku, kui üks mees võttis ette rattamatka Soomest Austriasse ja peatus Pärnus. Paljud tutvused jäävad püsima ja kui kogemus on olnud väga hea, on vastuküllakutse üsna tavapärane.

Majutaja peab olema avatud suhtumisega

Kaukaaslane räägib, et paljudes riikides couchsurfing’u süsteem ei toimi, kuna seda pole lihtsalt vaja. “Gruusias näiteks on inimesed nii külalislahked, et neile on auasi võõrustada. Näiteks võib juhtuda, et kõnnid küla peal ja juhuslik inimene pakub öömaja,” räägib ta. “Läänemaailm on kahjuks pigem egotsentriline ja couch-surfing oleks siis selle külalislahkuse lääne vaste. Eks ta ole üks maailmaparandamise värk. Paljud leiavad endale selles väljundi. Ja siis ehk maailm ei lähegi hukka.”

Kahjuks satub külalislahke seltskonna meepotti ka tõrvatilku. “Mõni suhtub sellesse nagu tutvumisportaali, kus sobiv kaaslane ise koju tuleb,” nendib Kaukaaslane ja ütleb, et õnneks vähendab soovituste süsteem nende kasutajate hulka, kes reeglitele vastavalt ei käitu.

Pärnakas usub, et couch-surfing’uga tegelemiseks peab olema tavapärasest veidi teistsugune mõttemall ja oluline on avatus enda kultuurist erineva suhtes. “Siia satub igasuguseid värvikaid inimesi. Üks mees elas hulk aega Lihula lähedal metsas, enne kui siia jõudis. Otsis inspiratsiooni oma uue raamatu tarvis ja ütles pärast, et vähemalt hulk maad edasi jõudis küll,” jutustab Kaukaaslane. “Näha, kuidas teised rändavad, on alati huvitav,” lisab ta.

Couchsurfing.org sai alguse 2003. aastal ja seda kasutab üle nelja miljoni inimese kõikjal maailmas, pärnakaid on nimekirjas veidi üle 100. Samasuguse eesmärgiga tegutseb veel üks suurem keskkond Hospitalityclub.org ja hulk väiksemaid.