Ermistu ja Tõhela järves on hapnikusisaldus kriitiline ja järvi ähvardab ummuksisse jäämine.
Pärnumaa kahes järves on hapnikusisaldus kriitiline
17. veebruar 2010, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnameti spetsialistid mõõtsid hapnikusisalduseks Ermistu ja Tõhela järves kuni 0,5 milligrammi liitri kohta, teavitas keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu. Kaladel algavad hingamisraskused aga juba siis, kui hapnikukontsentratsioon vees on 2 milligrammi liitri kohta.
Jää paksuseks mõõdeti Pärnumaa järvedel kuni 85 cm ja lumikatte paksuseks 30 cm. Peale selle on jääle lume alla tekkinud 5 sentimeetri sügavune veekiht.
Nii Ermistu kui Tõhela järv on piirkonna suurimad, 456,2 ja 338,5 hektarit, madalad, keskmise sügavusega kuni 2 meetrit, mudase põhjaga ja seal on varemgi kalade suremist esinenud.
Hapniku regulaarseid mõõtmisi ja jääolude kontrollimist on keskkonnaametil kavas jätkata üle Eesti veel mitmel ohustatud veekogul.
Talvine veekogude ummuksisse jäämine on üks looduslikke protsesse, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt.
Keskkonnaameti seletuse järgi aitab ummuksisse jäämist mõnevõrra leevendada jää lumest puhastamine, veidi ka aukude raiumine jäässe. Auke raiuda on mõtet vaid sissevoolude lähedal, kus vee liikumine kannab hapniku järve laiali. Siiski on see väheefektiivne meetod, sest avada suudetakse tühine osa veepinnast ja augud külmuvad kiiresti kinni.
On veel kunstlik aereerimine, kuid see on mõistlik ainult tiikides ja võimalik juhul, kui selleks leitakse ressursse. Õhu otsene pumpamine jää alla on võrdlemisi ebaefektiivne ja üsna lokaalse mõjuga.
Veekogu ummuksisse jäämisest oleks soovitav teavitada keskkonnaametit, kes hindab veekogu olukorda ja kavandab edasise tegevuse.