/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/04/03/16752833t1hbb11.jpg)
Bürokraatiavaba ja soodne ettevõtlusvorm ehk ettevõtluskonto kogub Eesti elanike seas üha rohkem populaarsust. Kui enim kasutavad ettevõtluskontot 21–30aastased, siis noorim sellise konto omanik on kolmene ning eakaim 88aastane.
Ettevõtluskonto kasutamist on hoogustanud muu hulgas virtuaalsed töötegemise viisid ning platvormitöö levik. Ka on ettevõtluskontole hoogu andnud inimeste soov olla iseenda tööandja.
Maksu- ja tolliameti (MTA) tulumaksu osakonna teenusejuhi Riina Randver-Sõeri sõnade järgi on ettevõtluskonto kasutamine mugav ennekõike seepärast, et selle puhul ei pea muretsema raamatupidamisaruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise pärast. "See kõik käib ettevõtluskonto kannete põhjal automaatselt. Ühtlasi on 2025. aasta algusest ettevõtluskonto kasutamine soodsam kui varem. Kõikide nende tulude suhtes, mis jäävad ühes kalendriaastas 25 000 ja 40 000 euro vahele, kehtib varasema 40 protsendi asemel 20 protsendi suurune maksumäär," lausus Randver-Sõer.
MTA andmetel on aprilli alguse seisuga Eestis tihedas kasutuses üle 30 000 ettevõtluskonto. Tänavu esimese kolme kuuga ületab ettevõtluskontodega tehtud tehingute maht 13 miljonit eurot. Möödunud aastal tervikuna ületas ettevõtluskontodega tehtud tehingute arv 50 miljoni euro piiri.
Piirkonniti on kõige enam aktiivseid ettevõtluskontosid Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaa elanikel. Kui harjumaalastel on kokku ligikaudu 18 000 ettevõtluskontot, siis tartumaalastel praegu ligemale 3500 ja idavirulastel pea 3000. Pärnumaal kasutab seda võimalust 1300 inimest.
Kõige rohkem ehk üle 10 000 kehtiva ettevõtluskonto on 21–30aastastel inimestel. Neile järgnevad 31–40aastased, kel on praegu kokku ligikaudu 8500 kehtivat kontot. Kasutajate arvult kolmandal kohal on 41–50aastased, kel kokku üle 5000 kehtiva ettevõtluskonto.
Klientide rahulolu ettevõtluskontoga on aastaga tunduvalt paranenud. Kui 2023. aastal oli teenuse rahuloluindeks 55 protsenti, siis 2024. aastal juba 72. "Klientide tagasisidest on välja tulnud, et ettevõtluskonto on väga kasutajasõbralik, lihtne ja mugav tuluteenimise viis. Teiste seas on seda esile toonud kliendid, kes annavad õpetajana eratunde, pakuvad põhitöö kõrvalt iluteenuseid, müüvad kunsti ja käsitööd või muud säärast," nentis MTA teenusejuht.
Ettevõtluskonto on mõeldud ennekõike inimestele, kes osutavad teistele eraisikutele teenuseid, millega ei kaasne otseseid kulusid. Samuti on see kasulik lisatulu teenimise võimalus neile, kes müüvad inimestele või ettevõtetele teenuseid ja kaupa, mis on väikese materjali- või soetamiskuluga või enda valmistatud.
Nii sobib ettevõtluskonto hästi näiteks lapse- või lemmikloomahoidjale, koduabilisele, aiahooldajale ning nendele remondi- või ehitustööde pakkujatele, kel ei kaasne otseseid kulusid või mille tööde kulud kannab teenuse tellija. Samuti sobib ettevõtluskonto käsitöö ja kunsti tegijaile, omakasvatatud või -valmistatud toidu, istikute, taimede või muu säärase müüjatele.
Tänavusega muutus ettevõtluskonto kasutamine senisest soodsamaks. Varem kehtis 40protsendine maksumäär tuludele, mis jäävad kalendriaastas 25 000 ja 40 000 euro vahele. Nüüd see kadus ja asendus 20 protsendiga. Teise pensionisambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksumäär suureneb vaid tema kogumispensioni makse määra võrra. Kui ettevõtluskontole laekunud tulu on inimese ainuke sissetulek, siis ravikindlustuse saamiseks peab tema ettevõtluskontole laekuma 2255 eurot ühes kalendrikuus.
