Klavan või Pohlak – selles on küsimus. Keda eelistavad alaliidu presidendina Pärnumaa vutiklubid?

Eesti suurima harrastajate arvuga alaliidu juhiks kandideerivad Aivar Pohlak (vasakul) ja Ragnar Klavan. Foto: Montaaž: Sander Ilvest, Tairo Lutter

Viimastel kuudel on Eesti jalgpallimaastikul kaikunud küsimus: Ragnar Klavan või Aivar Pohlak? Nii tippjalgpallurina leiba teeninud ja eelmisel aastal karjääri lõpetanud Klavan kui viimased 18 aastat siinset vutielu kureerinud Pohlak on teada andnud, et kandideerivad kahe ja poole kuu pärast Eesti jalgpalli liidu üldkogul alaliidu presidendiks.

Emma-kumma kandidaadi poolt saavad hääletada 106 vutiliidu liikmesklubi, millest kuus Pärnumaalt.

Pärnu Postimees uuris siinsete jalgpalliklubide juhtidelt, kelle selja taha nemad koonduvad ja millised ootused neil ametisse saavale presidendile on. Siin mail leidub toetajaid mõlemal ülesseatud kandidaadil.

Lääneranna klubi seisab vankumatult Pohlaku selja taga

Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi juhatuse liikme Jaanus Getreu sõnade järgi on Lääneranna vallas tegutseva klubi valik kindel: nende hääl läheb 2007. aastast alaliitu juhtinud Pohlakule.

“Mina lähtun ainult ja ainult maakohtades tegutsevate tillukeste klubide vaatevinklist. Üle 30 aasta väikeses piirkonnas jalgpalli arendanud treeneri ja klubijuhina olen alati tundnud praeguse jalgpalliliidu toetust. Olgu see väljakute hooldus, abi turniiride ja laagrite korraldamisel, varustuse muretsemisel või hea nõu saamisel,” loetles Getreu, kel enda väitel pole klubijuhina raske valikut teha. “Praegune president Aivar Pohlak on väikekohtade patrioot. Mina toetan valimistel teda.”

Getreu jutu järgi on Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi küll Eesti jalgpallipere osa, mis on kasvatanud tippmängijaid nii meistriliigasse kui eri koondistesse, kuid siiski elatakse maakohas võrreldes linnaklubidega nagu teisel planeedil.

“Mina esindan oma lastega seda kodumaa jalgpalli väikest tahku. Usun, et Aivar Pohlaku jätkamisel presidendina püsib jalgpall maapiirkondades endiselt elus ja saame ennast edasi tunda jalgpallipüramiidi ühe astmena. Maalaste jalgpall ja linnalaste jalgpall ei saa kunagi üheks, kuid just see ongi meie tugevus, et meil on erinevused,” selgitas Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi eestvedaja.

“Katusorganisatsioon peab oskama need erinevused liita. Ma arvan, et jalgpalliliidu president peab teadma iga Eestimaa väikekoha klubi ja seda, kuidas üldse on võimalik, et jalgpalli ka sellistes kohtades mängitakse. Praegu on sellega hästi,” kinnitas Getreu.

Vändra Vapruse jalgpalliklubi juhatuse liikme Ranet Lepiku sõnutsi on mõlemal kandidaadil omad plussid ja miinused ning kui oleks tema teha, paneks ta kahe mehe omadused kokku.

“Rääkides mõlema kandidaadiga, on meie peamine teema olnud, mis muutuks meile, kui emb-kumb juhiks praegust alaliitu,” vaagis Lepik kandidaatide seisukohti. “Ühe poole jutust kumab enim tähelepanu tippjalgpallile, teine on ametis olnud juba pika perioodi ja oleme kõik näinud halvemaid ja paremaid aegu: mis tehtud või tegemata. Jutust, et jalgpall peab tegema järgmise sammu, mulle ei piisa.”