Nõustaja aitab võlgadega võidelda

Anne Rähn. Foto: PP

Vastab Anne Rähn, võlanõustaja

Alates juulist võtab Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuses kliente vastu võlanõustaja Anne Rähn, kes töötab põhikohaga Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö lektorina. Pärnus toetab võlanõustaja tööd linn, klientidele on teenus tasuta. Seni on Anne Rähn vastu võtnud 28 esmast klienti, korduvaid külastusi on olnud 25.

Rähni sõnade järgi mõjutab ülemäärane võlgnevus ja pikaajaline vaesuses elamine inimese väärtushinnanguid, kõigutab usku enesega toime tulla ja on suuresti eeldus langeda sotsiaalsesse tõrjutusse.

Kuidas kliendid nõustamisele jõuavad ja milliste probleemidega teie poole pöördutakse?

Kliendid tulevad ise või sotsiaaltöötajate soovitusel. Neil, kes minu poole pöörduvad, on võlad ja mured enamasti juba suured ja tuleb käia mitmeid kordi.

Igal teisel kliendil puudub oma võlgadest ülevaade: ei teata, kui mitme võlausaldajaga leping sõlmitud on, kui suur on laenujääk, millal viimati tasuti. Sageli ei pöörata tähelepanu maksetähtaegadele, näiteks maksekäsu kiirmenetluse puhul.

Tavaliselt pärineb üks suur laen suurelt pangalt ja sellele lisandub kaks kuni neli kiirlaenu, mis võetud paljudel juhtudel suure laenu teenindamiseks: nii üritatakse tasuda suure laenu väikest võlgnevust, aga tavapäraselt see ei õnnestu.

Suured probleemid on seotud käendamisega. Käendus antakse kas oma abikaasale või elukaaslasele, kelle majanduslik seis halveneb järsult, ja ootamatult tuleb käendajal võlgniku asemel hakata teenindama suurt, 20 000 – 40 000eurost laenu. Vahel on paaril laenud koos võetud, aga elukaaslane oma teed läinud. Need juhtumid on rasked emotsionaalseltki, kuna käendaja tunneb, et tema ju pole laenu võtnud ega võlgu jäänud.

Kuidas saate hädalisi aidata?

Kõigepealt aitan kliendil olukorra kaardistada. Koostame maksegraafikud, teeme võlausaldajatele ettepanekuid summade külmutamise suhtes. Mõtleme koos kliendiga, kuidas pere-eelarve kontrolli alla saada.

Tuleb alustada kas või väikeste summade tasumisega. Julgustan suhtlema inkassofirmade ja kohtutäituritega. Sageli on õnnestunud kiirlaenufirmadega saavutada kokkulepe võla külmutamise suhtes või saab seda üleskeritud intresside arvelt vähendada. Firmad saavad aru, et nad kas saavad tagasi natuke ehk laenu põhiosa või ei saa üldse midagi.

Tihti tulevad vastu pangadki, nähes, et inimesed on motiveeritud maksma, kas või väikeste osade kaupa.

Kas pangad-firmad annavad liiga kergesti laenu või ei suhtu laenajad ise võetud kohustusse tõsiselt?

Kindlasti on neidki, kes laenuvõtmisse muretult suhtuvad. Teine aspekt puudutab eluasemelaenudega seoses tekkinud raskusi. Buumi ajal osteti suure laenu abil korter, siis vähenes sissetulek ja enam ei suudetud laenu tagasi maksta. Isegi juhul, kui eluase saab võlgade katteks müüdud, on hinnad nii palju langenud, et müügitulu ei kata poolt laenusummatki. Tagajärg on see, et eluaset enam pole, aga võlg jääb.

Suur puudus on ennetustööst. Tuleks teada anda ohtudest, mida laenamine võib kaasa tuua. Enne laenu võtmist tuleks võrrelda erinevate teenusepakkujate tingimusi.

Pankadel on finantsinspektsioonilt soovituslik materjal, mida laenude väljaandmisel jälgida. Ehk uuritakse kliente nüüd enne laenu vormistamist põhjalikumalt.

Käendamisel peab hoolega läbi mõtlema, kas mul on nii palju raha, et võlga tasuma hakata, kui käendatav seda mingil põhjusel teha ei suuda.