Hädas rase jäi Pärnus öösel arstiabita

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeva õhtul veritsuse tõttu Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud naine arsti vastuvõtule ei pääsenud ja ta pidi võtma ette teekonna Viljandi haiglasse. Foto on illustreeriv.
Pühapäeva õhtul veritsuse tõttu Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud naine arsti vastuvõtule ei pääsenud ja ta pidi võtma ette teekonna Viljandi haiglasse. Foto on illustreeriv. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Ühte internetifoorumeist ilmus lugu, kus 31. nädalat rase naine kirjeldas, kuidas ta pühapäeva õhtul veritsuse tõttu Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördus ja pika palumise peale ometi arsti vastuvõtule ei saanud.

Kuna see anonüümne kurtmine tuli arstide streigi ajal, pidasime oluliseks teemat uurida, naine üles otsida ja haiglalt kommentaari küsida.

Pärnumaal elav naine rääkis eile Pärnu Postimehele, et jõudis haiglasse pühapäeva õhtul pärast kella kümmet. Peale veritsuse tundis ta emaka kokkutõmbeid. “Kuna tegu pole mu esimese rasedusega, siis ma ei pabista niisama, ma saan aru, kui olukord on ohtlik,” ütles ta.

EMOsse jõudnud, sai abivajaja esmalt rääkida turvamehega, kes kutsus tagaruumist ühe naise, kellele patsient oma probleemi selgitas. “See naisterahvas võttis mu rasedakaardi ja palus oodata. Ei läinud kaua, kui ta tuli tagasi ja ütles, et naistearst ütles, et täna ei vaadata mind läbi,” kõneles naine.

Palumise peale sai mures rase siiski ise telefonitsi naistearstiga rääkida. “Arst ütles, et veritsus võib viidata raseduse katkemisele, aga läbi vaadatakse mind alles homme statsionaarses korras,” rääkis naine. “Mulle pakuti võimalust jääda ööseks haiglasse.”

Oma lapse elu pärast kartev naine otsustas mitte ootama jääda ja sõitis veel samal ööl Viljandi haiglasse, kus ta kohe naistearstilt abi sai. “Sain rohud, mis sünnitegevuse peatavad ja lõpetavad emaka kokkutõmbed. Nüüd olen voodirežiimil,” lausus ta.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee kinnitas Pärnu Postimehele, et pühapäeva õhtul oli neil selline pöördumine. “Patsient sai abi ja kuna ta haiglaravi ei vajanud, saadeti kodusele ravile,” täpsustas ta.

Pärnumaal elav naine ütles eile, et tunneb ennast nüüd paremini ja on otsustanud Pärnu haiglale juhtunu kohta kaebuse kirjutada. “Ma tahan aru saada, miks Pärnus niimoodi käituti,” põhjendas ta. “Võibolla oli arusaamatus ja kuskil liikus vale informatsioon. Miks ei vaevutud mind isegi kõnetama näost näkku, vaid ainult telefoni teel?” Naine lisas, et kuigi seni oli tal plaan laps Pärnus sünnitada, teeb ta nüüd seda kindlasti Viljandis.

Pärnu haiglast kinnitati, et juhtunu ei ole seotud arstide streigiga. Haigla kommunikatsiooni-spetsialist Eda Amur rääkis, et arst palus naise kohe haiglasse võtta. “Edasi anti telefonitoru patsiendile, kes väitis, et soovib ultraheliläbivaatust. Valudest ei olnud juttu. Arst selgitas, et veritsuse korral on vajalik hospitaliseerimine, kuna veritsus raseduse ajal ei ole normaalne ja võib viidata enneaegsele sünnitusele,” vahendas Amur juhtunut.

“Samuti selgitas arst, et lisaks ultrahelile on vaja teha analüüse ja jälgida teda haigla tingimustes, et püstitada õige diagnoos ja määrata ravi,” kirjeldas Amur. “Arst ütles patsiendile, et kui ta ei soovi haiglasse jääda, peab pöörduma hommikul oma ämmaemanda poole. Patsient pidi langetama otsuse, kas jääda haiglasse või tulla tagasi järgmisel hommikul. Kindlasti soovis arst patsiendile parimat, kui soovis teda hospitaliseerida, aga kahjuks patsient keeldus,” rääkis Amur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles