Maksuamet avastas üle miljoni euro ulatuva maksupettuse

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad avastasid laiaulatusliku käibemaksupettuse kütuseäris, mille tulemusel jäi tänavu jaanuarist kuni märtsi lõpuni riigile maksudena laekumata ligi 1,3 miljonit eurot.

Pärnus, Tallinnas, Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal on kahtlustatavatena kinni peetud seitse inimest, kellest kaks viibivad seni vahi all. Kokku on hetkeseisuga kriminaalasjas neli vahistatut, kahtlustatavaid on 17, kellest 15 on füüsilised ja kaks juriidilised isikud.

Menetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Vallo Kariler ütles kahtlustatavate tausta kohta, et  kaks vahistatut on varem kriminaalkorras karistamata, kuid nad on uurimise all ka seoses teiste maksukuritegudega. Teised kaks vahi all viibivat kahtlustatavat ei ole varem maksukuritegudega seoses uurimise all olnud.

Senise kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et skeemi keskmes olnud osaühing müüs aktsiisilaos kütust reaalse majandustegevuseta äriühingutele ja esitas käibemaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamiseks valeandmeid.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Põhja talituse juhataja Terje Langi sõnul oli tegemist organiseeritud laiaulatusliku pettusega, mille avastamine on võitluses käibemaksupettustega oluliseks saavutuseks.

„Aktsiisilaost müüdud kütus vormistati nn variettevõtetele omatarbeks ja nende ettevõtete nimel vormistati ka fiktiivsed pandilepingud ja ostu-müügitehingud eri äriühingutega. Sellise tehingute ahelaga varjati kauba tegelikku omanikku ja välditi käibemaksukohustuse tekkimist,“ selgitas Lang.

Seaduse järgi peab kütuse käitleja olema registreeritud majandustegevuse registris ja kütuse tarbimisse lubamisel peab olema tasunud maksu- ja tolliametile tagatise miljoni euro ulatuses, kuid pettuseks kasutati ära kuni tänavu 1. aprillini kehtinud erandit. Nimelt võisid ettevõtted ilma neid nõudeid täitmata viia aktsiisilaost kütust välja omatarbeks, kinnitades aktsiisilaopidajale, et väljastatud kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks.

Kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist, kui sellega jäi maksudena laekumata 320 000 eurot või enam. Süüdimõistmisel saab kohus sellise kuriteo eest mõista kuni viieaastase vangistuse .

Kriminaalasjas on arestitud vara ligi 72 000 eurot.

Menetlust viib läbi maksu- ja tolliameti uurimisosakond ning seda juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles