Norras tööl käiv Pärnu mees, kellel olemas Euroopa Liidu ravikindlustuskaart, koges kahes Eesti haiglas vastandlikku suhtumist: ühes sai 3.25eurose visiiditasu eest nii analüüsid tehtud, arsti konsultatsiooni kui soodushinnaga ravimid, teises küsiti aga abi eest kopsakat rahasummat.
“Registreerusin seljavaluga ortopeedi visiidile, siis saadeti mind röntgenisse pilti tegema ja õde kirjutas saatekirja nurgale: “maksab sularahas”. Mina keeldusin Euroopa ravikindlustuskaardile viidates maksmast, mulle väideti, et selle kaardiga saab ainult esmaabi,” kirjeldas mees. “Ma üritasin vastu vaielda, et esmaabi on minu teada tasuta nagunii ja selleks ei ole mul isegi Euroopa kaarti vaja. Mind jooksutati mööda kabinette, aga targemaks ei saanud ja mulle vormistatigi lõpuks esmaabi, et ma ise maksma ei peaks.”
Nii tekkiski mehel hulk küsimusi, millele ise pole suutnud vastust leida. “Kuna väga palju Eesti inimesi töötab välismaal ja omab Euroopa ravikindlustuskaarti, pole ma kindlasti ainuke, kes on selle kasutamisega hätta jäänud ja seda lihtsal põhjusel – teadmatusest,” tõdes pärnakas.
Võimalikud küsimused läkitasime haigekassale ja vastused aitas neile otsida haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Oluline, kus haigeks jäi
Euroopa ravikindlustuskaardiga on inimesel õigus saada vajaminevat arstiabi.
Vajamineva arstiabi mõiste tähendab, et arstiabi vajadus tekib selles riigis viibimise ajal. “Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust,” selgitas Koppel.
Loo alguses nimetatud Norras töötaval pärnakal tekkis arusaamatus kodumaal seljavaluga haiglasse abi järele minnes.
Koppel selgitas, et säärasel puhul on oluline, kas inimese seljavalu tekkis Eestis olles või Norras. Kui seljavalu tekkis Eestis viibides ja arst tuvastab põhjuse ning probleem vajab kohest ravi, on inimesel õigus saada arstiabi Eesti riigi kindlustatutega võrdsetel tingimustel.
“Kui aga seljavalu tekkis Norras ja inimene ei tahtnud mingil põhjusel Norra arsti poole pöörduda, näiteks kui seal on visiiditasud kallimad kui siin, ja tuli Eestisse ravile, siis tegelikult ei ole tal õigus siin Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ravi saada,” rääkis Koppel.
Sagedased mured
Kui inimene elab ja töötab välismaal ning maksab oma maksud seal, oleks tal mõistlik tervisemure tekkides esmalt pöörduda ikkagi töökohariigi arsti poole, sest Eestis saab ta ravikindlustuskaardiga vaid vajaminevat arstiabi.
Tuletame meelde, et “vajaminev arstiabi” tähendab, et visiiditasu maksmise järel saab ta tasuta abi vaid juhul, kui terviserike tekkis või ägenes Eestis viibides. Ametlikult näiteks Soomes tööl käiv inimene saab Eestis arstiabi samadel tingimustel Eesti kindlustatutega: maksab visiidi- ja voodipäevatasusid niisama palju, kui Eesti inimesed arstile pöördudes.
“Kõik, kes saavad Eestis vajaminevat arstiabi ravikindlustuskaardi alusel, saavad seda Eesti kindlustatutega võrdsetel tingimustel. Kui Eesti inimene läheb näiteks Iirimaale, saab ta seal vajaminevat arstiabi vastavalt nendele tingimustele, mis kehtivad Iirimaa inimestele. Kui inimene vajab arstiabi Soomes, osutatakse seda talle vastavalt Soomes kehtivatele tingimustele,” selgitas Koppel.
Kui põhjanaabrite juures tööl käiv inimene Eestis kodus olles tunneb vajadust perearsti abi järele, võib ta tema poole ka pöörduda.
“Perearst peab teenust osutama nendelegi inimestele, kes ajutiselt nende teeninduspiirkonnas viibivad, kuid seal tegelikult ei ela,” selgitas Koppel. “See aga kehtib ajutise viibimise kohta. Kuna perearstile Eestis ravikindlustuseta inimeste ravimise eest haigekassa ei tasu, võib siiski perearsti poole pöördumisel ette tulla tõrkeid.”
Juhul kui inimesel pole Eesti haigekassa kindlustust ja ta käib Soomes tööl “mustalt” ja tal tekib Eestis vajadus arstiabi järele, siis esmaabi on tasuta, kuid muu arstiabi eest tuleb inimesel ise tasuda. Seda, kas tegemist on esmaabiga või mitte, otsustab inimest raviv arst.
Kaart reisile kaasa
Tihti juhtub vastupidine olukord – Eestis ravikindlustust omavad inimesed sõidavad mõnda euroliidu riiki ja ootamatu terviserikke tõttu võivad arstiabi vajada.
Selleks puhuks on vägagi soovitav kaasa võtta oma Euroopa ravikindlustuskaart, mille saab haigekassast või internetist tellides.
“Soovitame alati Euroopa Liidu piires reisima minnes kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi. Sellega saab kohapeal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate inimestega,” kinnitas Koppel.
Kui aga kaarti kaasas pole ja juhtub õnnetus, tuleks kontakteeruda Eesti haigekassaga.
Teine variant on ravikulude eest kohapeal maksta ja pärast on võimalik taotleda haigekassalt ravikulude tagasimaksmist. Täpsemalt saab selle kohta lugeda haigekassa kodulehelt.
Kohe on käes suusareiside aeg ja need kipuvad olema suhteliselt vigastusterohked.
“Lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile soovitame alati teha reisikindlustuse,” sõnas Koppel. “Euroopa ravikindlustuskaart katab arstiabi kulud, kuid ei kata omavastutustasusid: visiiditasud, voodipäevatasud, mis välisriigis võivad olla väga kõrged. Euroopa ravikindlustuskaart ei kata riikidevahelise transpordi kulusid, näiteks kui juhtub mõni suurem õnnetus ja on vaja inimest kiirabiauto või kopteriga transportida.”