Jahindusklassis näeb klaasi tagant loomi ja linde

“Topiste järgi näevad noored metsamehed, millised need loomad ja linnud looduses välja näevad,” rääkis PKHK Tihemetsa õppekoha jahindusklassis õpetaja ja peametsaülem Väino Lill.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Elusuuruses mink, kobras, metsnugis, ronk, tedrekukk ja teisedki loomad-linnud on sõbralikult koos klaasvitriinis, mis täidab Tihemetsas jahindusklassi seina.


Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Tihemetsa õppekoha jahindusõpetaja ja peametsaülem Väino Lill mainis, et kogusse koondatud topised on tehtud tema algatusel viimase kümne aasta jooksul. Enamiku neist on valmistanud Pärnumaa tuntud taksidermist Janno Lang.



“Topised on selleks siin, et noored metsamehed õpiksid, millised need loomad ja linnud looduses välja näevad,” selgitas Lill. “Jahindus on üks õppeaineid metsanduses ja kui laiemalt võtta, on metsa ja jahinduse omavahelised suhted Eestis eriti aktuaalseks muutunud viimastel aastatel, seda suurulukite arvu kasvades.”



Spetsiaalse sisevalgustusega klaasvitriini hankis kutsehariduskeskus jahindusklassi keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusega, Pärnu maakondlikust programmist eraldati projektile “Tihemetsa õppekoha jahinduse õppeklassi vitriinid ja õppepäev” 98 801 krooni. Selle raha sisse on arvatud topiste kogu täiendamine ning eesti- ja võõrkeelsete jahindusõpperaamatute muretseminegi.



“KIKi projekt on pooleli, rida topiseid on siia riiulitele juurde tulemas, puudu on hall- ja valgejänes, orav, kivinugis, nirk ja metsa- ja veelinde tahame nii, et esindatud oleksid võimalikult erinevad Eestis elavad liigid,” rääkis Lill.



Õpperuumis on võimalik kasutada peamiselt saksakeelset jahindusalast kirjandust.



“Eesti jahikultuur on suures osas Saksamaalt tulnud, mõisnikega, mingil määral tegi 50 aastat nõukogude võimu oma töö,” nentis Tihemetsa jahiseltsi kuuluv Lill. Lisades näitena, et meie kütid järgivad sakslaste jahieetikat ja kombestikku, mille hulka kuulub lastud uluki austamine oksa asetamisega talle suhu või rinnale.



PKHK Tihemetsa õppekohas jätkuvad tavad, mis metsanduse õpetamisel said alguse 1925. aastal, kui Voltveti mõisa häärberis istusid koolipinki esimesed metsanduse eriala õpilased. Sel suvel lõpetab metsanduse eriala 12 õpilast, sügisel võetakse vastu 12 noort.

Tagasi üles