Õnnetussurmade arv Eestis mullu vähenes

Silmale ilus vaadata tuli nõudis 2012. aastal kolme pärnumaalase elu. Foto: Ants Liigus

Äsja lõppenud 2012. aastal vähenes tunamullusega võrreldes Eestis nii liikluses kui tule- ja veeõnnetustes hukka saanute arv.

Liikluses kaotas aastaga elu 88 inimest, 2011. aastal oli hukkunuid 101, tuli võttis läinud aastal 54 elu, 2011. aastal 73, uppus 2012. aastal 53 inimest ehk üheksa inimest vähem kui 2011. aastal.

Kuigi toodud näitajate näol on igal juhul tegemist tuska tekitavate numbritega, on neiski leida positiivset. Eelkõige tules hukkunute arvus, mis päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe väitel oli mullu kõikide aegade kõige väiksem. Pärnumaal nõudis tuli 2012. aastal kolme inimese elu. Aasta varem oli neid neli, 2010. aastal koguni seitse.

Kolm tuleohvrita kuud

Samuti jäi Vallimäe ütlust mööda eelmisesse aastasse kõigi aegade pikim tulesurmavaba periood, mis kestis ligi kolm kuud.

Ehk siis aeg 2. juunist, mil Harjumaal Rae vallas hukkus põlengus naine, kuni 27. augustini, kui Võrumaal Loosu külas tuletiibu lehvitanud punane kukk võttis peale talukompleksi elumaja ja kõrvalhoonete ka inimelu.

Tuleõnnetuste üldistusena tõi päästeameti pressiesindaja välja, et enam-vähem pooltel juhtudel on tulesurma põhjustanud hooletus suitsetamisel, peaaegu iga teise surmaga lõppenud tulekahju puhul on hoones puudunud ohust õigeaegselt teavitav suitsuandur.

Ohule vilistamisest ehk ekslikust usust inimelu igavesti kestmisse räägib ka roolijoodikute arv.

Ehkki politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher märkis, et põhjalike kokkuvõtete tegemine mullu liikluses toimunu pahupoole kohta nõuab veel nädalakese, saab senigi ilmunud andmete põhjal mõndagi järeldada.

Nii väidab Andri Ahvena koostatud „Joobes sõidukijuhtimise süüteod 2012. aasta I poolaastal”, et mullu registreeriti aasta esimese kuue kuuga 3336 joobes sõidukijuhtimise süütegu ehk päevas tabati keskmiselt 18 joobes juhti.

Tõsi, 2011. aastal avastati politsei andmetel joove koguni 11 432 juhil, 2010. aastal tuvastati 7616 purjuspäi rooli istunut.

Vesi võttis üheksa elu

Pärnumaal kaotas maanteeameti andmetel läinud aasta jooksul liikluses elu seitse inimest, tunamullu oli hukkunuid neli, 2010. aastal üks. Vigastada oli enne 1. detsembrit Pärnumaal saanud 47 inimest, liiklusõnnetusi oli 11 kuu jooksul olnud 39.

Nii esimest kui teist numbrit muutis detsembris Pärnumaa teedel juhtunu vähe, sest kuu jooksul fikseeriti vaid kuus tõsisemat, õnneks inimohvriteta juhtumit: 3. detsembril sõitis 50aastane poolakas Halinga vallas haagisveoki kraavi; 13. detsembril mõlkis 48- aastane Grigori Pärnu-Ikla maanteel plekki, 19. detsembril sõitis 38aastane Rainer Sauga vallas kokku veoautoga Scania; samal päeval põhjustas 86aastane Bert avarii Tahkuranna vallas; 20. detsembril ajas 30aastane Tanel Pärnus Riia maanteel alla ülekäigurajal sõiduteed ületanud taadi ja 23. detsembril sai 30aastane Kadri Valga-Uulu maanteel pihta peatuses bussi oodanule.

Veevoogudesse jäänutest kõneldes tõdes Evelin Trink, Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja, et eriti traagiline oli selles valdkonnas aprill, mil Pärnu jõel Sindi paisu all hukkusid nii veteküüsi sattunud kalamees kui teda aitama läinud päästeameti päästja.

Ehkki aasta jooksul nõudsid Pärnumaa veed üheksa inimelu 2011. aasta nelja vastu, süstib ka nukker statistika optimismi. Ses mõttes, et kui 2012. aastal ei uppunud Saaremaal ainsatki inimest, 2011. aastal oli vastav näitaja null Järvamaal, 2010. aastal Lääne- ja Raplamaal ning 2009. aastal Hiiumaal, siis mille poolest Pärnumaa neist kehvem on. Miks ei võidaks süsteemse ennetustööga jõuda siinmailgi selleni, et juba tänavu jääks vetejumal Ahti kümniseta.