Kaalutakse Pärnu kesklinna kaameratelt kae kiskumist

2004. aastal Pärnu kesklinna paigutatud valvekaamerad on alates 2010. aasta jaanuarist pimedad olnud. Nüüd võivad need saada uue võimaluse. Foto: Henn Soodla

Ikka ja jälle toimuvad vägivallaaktid Pärnu kesklinna meelelahutusasutuste ümbruses on koondanud politsei linnavalitsusega ühise nõupidamislaua taha, et avada olukorra parandamiseks ühisrinne.

“Kõne all on olnud kesklinna probleemses piirkonnas võimalikud olustiku muutused, nagu valgustuse parandamine, valvekaamerate taas kasutusele võtmine rikkumiste ärahoidmiseks ja avaliku korra rikkumiste tõendamiseks,” vahendas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais Pärnu politseijaoskonna juhi Tõnu Kivise mõtteid.

Vara veel

Ei ole ju valvekaamerate võrk politseile ja linnavõimule võõras. Aastaid tagasi oli linnas selline oluline tehniline abivahend, paljud inimesed teadsid neist ja nagu usub Kivis, kontrolliti tänu sellele oma käitumist paremini.

Paraku said head ajad otsa ja 2010. aastal lõpetas Pärnu linnavalitsus AS Elion Ettevõtted ASiga lepingu, millega viie aasta jooksul oli sideettevõttelt kesklinnal silma peal hoidva kuue kaamera jaoks valguskaablit renditud – hinnaga ligikaudu 200 000 krooni aastas.

Lepingu lõppemisega tõmmati joon alla 2004. aastal alguse saanud Pärnu videovalvesüsteemi projektile, mille kohaselt pidi linnaruumi eri kohtadesse paigaldatama üheksa kaamerat. Üheksa kaamerani ei jõutudki, juba kuue kaamera soetamine, üles seadmine, hooldamine ja käigus hoidmine neelas miljoneid kroone.

“Kahjuks tingis linnavalitsuse piiratud eelarve olukorra, kus tuli loobuda teenusest, aga heameel on tõdeda, et linnavalitsus on valmis arutama valvekaamerate kasutamise taastamist,” sõnas Kivis nüüd, kolm aastat hiljem.

Samas möönab Kivis, et kaameravalve taastamine nõuab parimate tehniliste võimaluste kasutamiseks raha, spetsialistide teadmistepagasit ja inimesi.

Kuidas, millal ja kelle eelarvest kulutused kaetakse, on selgeks rääkimata. Ei osanud seda kommenteerida Pärnu linnavalitsuse ega politsei kõneisikud. “Vara veel,” kõlas nende ühine vastus.

Kodanikualgatus

Küll on üks Pärnus Rüütli tänaval tegutsev, oma nime avalikkusele mitte esitada sooviv ettevõtja valmis kohe oma vallatava hoone külge kaamerad kruvima ja nende abil ööpäev läbi avalikul linnaruumil silma peal hoidma. Lootuses, et see “aitaks ehk vähendada aktiivsete inimeste soovi lõhkuda vaateaknaid ja torkida puruks autokumme, rääkimata kaaskodanike läbipeksmisest”, nagu ta Pärnu politseijaoskonnale selgituseks kirjutas.

Kivise sõnade järgi on selline kodanikualgatus igati tervitatav. Ta lisas, et kindlasti on valvekaameratega seonduva teema juures olulisel kohal juriidilised nüansid selleks, et valvekaamerate kasutus ei oleks ebaseaduslik ja kannaks siiski turvalisuse tõstmise eesmärki.

Andmekaitse inspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna ütlust mööda ei olegi küsimus mitte niivõrd selles, kus või keda filmitakse, vaid selles, millisest eesmärgist see filmimine on kantud.

Näiteks isiklikuks otstarbeks võib eraisik avalikus linnaruumis Liivranna kinnitusel filmida. Ka varjatult ehk ilma et ta sellest kaamera silma ette jäävatele inimestele kuidagi märku annaks.

Kui inimene aga kavatseb filmitu avalikustada, peab ta tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest teavitama salvestamisest vormis, mis võimaldab inimestel heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.

Oma tarbeks võib

Selle loo kontekstis on oluline, et videosalvestiste või videopildi edastamist politseile ei loeta avalikustamiseks. Ehk seni, kuni viidatud kodanik kannab hoolt selle eest, et videosalvestised ei satu kolmandate osapoolte kätte, võib ta tänavapilti salvestada ja kui vaja, siis salvestatut politseiga jagada.

Eelnev käis eraisikute kohta. Juriidilisel isikul, nagu seda on linnavalitsus või politsei, ei saagi olla isiklikku eesmärki või otstarvet.

Nemad võivad isikuandmete kaitse seaduse kohaselt töödelda isikuandmeid kas isikute nõusolekul või isikute vara kaitseks.

Kusjuures nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine.

Üldreeglina saab Liivranna väitel välja tuua, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused võivad kasutada turvakaameraid, jäädvustada avalikke üritusi ja töödelda isikuandmeid neile seadusega pandud ülesande täitmiseks.

“Eeltooduga paralleelselt peab kohalik omavalitsus tagama, et kaameratega ei kahjustataks inimeste õigusi ülemääraselt,” lisas Liivrand.