Vana mees tahab pensionile

Otsusega ametist tagasi astuda on paavst Benedictus XVI loonud pretsedendi. Joseph Ratzinger tahab veeta eluõhtu kloostrirahus palvetades. Foto: Reuters

Paavst Benedictus XVI otsus veebruari viimasel päeval tagasi astuda oli katoliiklastele šokk, ent murdis ühtlasi 600aastase poliitika, kus paavst lahkus ametist vaid, jalad ees.

Briti päevaleht The Guardian kirjutas, et paavsti otsus tagasi astuda oli üllatus isegi tema lähimale ringkonnale. Benedictus XVI kaheksa-aastast ametiaega iseloomustavat usuline konservatism ja kiriku püüded kinni mätsida kirikuisade korda saadetud seksuaalseid ahistamisi.

Paavst teatas oma tagasiastumisest ladina keeles rühmale kardinalidele, öeldes, et on otsustanud ametist lahkuda 28. veebruaril kõrge ea ja väheneva jõu tõttu.

Pariisi peapiiskop kardinal Andre Vangt-Trois ütles ajakirjanikele, et paavst murdis sajandeid kestnud tabu ja tegemist oli ”vabastava aktiga tuleviku suhtes“.

Vastuoluline pärand

Briti lehe arvates ootab uut paavsti, kes peaks valitama kardinalide konklaavil juba järgmisel kuul, vastuoluline pärand. Kirik võitleb paljude vastuolulisustega alates seksuaalsest ahistamisest kuni segaste rahaasjadeni. Nimelt on kahtlusi, et Vatikan ei ole suutnud piisavalt kontrollida võimalikke rahapesu juhtumeid.

Benedictus XVI ütles, et võttis otsuse tagasi astuda vastu täiesti vabana ja kellestki mõjutamata ning täie teadmisega selle sammu tõsidusest.

Paavstile on vaja nii vaimu kui keha tugevust, kuid just kehaline jõud on hakanud paavsti viimastel kuudel maha jätma. ”Tunnistan oma suutmatust adekvaatselt täita mulle pandud ülesandeid,“ ütles sakslasest paavst.

Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi rõhutas, et paavst ei põe mingit haigust, mis oleks mõjutanud tema otsust. Vatikani häälekanda L’Osservatore Romano kirjutas, et Benedictus XVI oli põhimõttelise otsuse teinud juba pea aasta tagasi, kui visiidid Mehhikosse ja Kuubale teda väga väsitasid. Paavsti 89aastane vend Georg Ratzinger ütles ajakirjanikele, et vanus on teinud oma töö ja vend sooviks sellises eas rohkem puhata.

Esimene paavstide hulgas

Sakslane Joseph Ratzinger oli 2005. aastal paavstiks valituna vanim mees selles ametis pea viimase 300 aasta jooksul. Benedictus XVI on esimene paavst pärast Gregorius XII (astus tagasi 1415), kes tagasi astub, ja esimene pärast Celestine V (astus tagasi 1294), kes teeb seda vabatahtlikult.

Kartust, et paavsti tagasiastumine võiks põhjustada kirikulõhe, on üldiselt peetud põhjuseks, miks paavstid olid ametis surmani.

Lombardi aga kinnitas, et kiriku lõhenemise ohtu pole, sest kanooniline seadus sätestab, et endisel paavstil pole õigust valitseda.

Maailma liidrid on väljendanud oma üllatust ja kahetsust paavsti otsuse üle. Briti peaminister David Cameron ütles, et lahkuv paavst töötas väsimatult Briti ja Püha Tooli suhete tugevdamisel. USA president Barack Obama tegi avalduse, milles hindas kõrgelt viimase nelja aasta jooksul koos paavstiga tehtud tööd.

Benedictus XVI valitsemist jäävad varjutama lastepilastamise skandaalid ja seksuaalne ahistamine. Selle ohvrid on süüdistanud paavsti ennast tuhandete ahistamisjuhtumite kinni mätsimises, mis on ilmsiks tulnud viimase kolme aasta jooksul.

Norbert Denef Põhja-Saksamaalt, keda poisikesepõlves kuus aastat ahistas seksuaalselt kohalik preester ja kellele pakuti vaikimise eest hiljem 25 000 eurot, ütles: ”Me ei jää paavsti taga nutma.“

Esimest ei ole

Kui Benedictus XVI astub tagasi, toimetatakse ta paavstide suveresidentsi Castel Gandolfosse ja seejärel asub ta elama kloostrisse. Benedictus ütles avalduses, et soovib ”tulevikus teenida jumala püha kirikut läbi palvetamisele pühendatud elu“.

Erinevalt mõnest varasemast korrast ei ole praegu silmapiiril kindlat paavsti kandidaati. The Guardian nimetas tõenäoliste valikute hulgas Milano peapiiskoppi kardinal Angelo Scolat (71) ja piiskoppide kogu Kanada eesistujat kardinal Marc Ouellet (68).

Noorim paavstikandidaat on filipiinlane Luis Taglet (55). Maailma huvitab, kas uus paavst võiks tulla Aafrikast või Aasiast.