Jänesekapsamaa täitus kuuskedest kahe tunniga

Are kooli 7. klassi õpilastele Liisi Alustele (vasakul) ja Laurene Männikule jäävad metsaistutustalgud kauaks meelde: harva on looduslootundi vabas õhus. Foto: Urmas Luik

Homme lõppeval metsanädalal Pärnumaal istutusrekordeid ei püstitatud, Eesti metsaseltsi väitel lõi eilsetel üle-eestilistel suurtalgutelgi kaasa üksnes poolteist tuhat inimest.

Et ajaleht peab käima ajaga sammu, soovitavalt astuma sellest eespool, said lehemeestest taimekükitajate käed juba enne õiget päeva metsamullaseks. Ja mitte niisama mullaseks, vaid määritud väärt pinnasega.

Metsapäev on eksootika

„Kui metsatermineid kasutada, on siin väga viljakas kasvukohatüüp: jänesekapsa-mustika,” teatas OÜ Gererio metsaspetsialist Aadi Saar Pärnust, Are koolist ja Tori-Seljalt kohalesõitnud talgulistele. „Nagu näete, kasvavad sellel kõik puuliigid: kuused, kased, männid, haavad, siia võib kõike istutada, aga meie paneme maha kuused.”

Saar jagas selgitusi Are vallas erametsaomaniku Heimar Printsi maal, täpsemalt 2007. aastal lagedaks raiutud langi veeres.

Kuivõrd loodus tühja kohta ei kannata ning seemendaks natuke pealt hektarisuuruse jänesekapsa-mustika kasvukoha varem või hiljem nagunii kes teab millega, on inimesel tark sellesse protsessi sekkuda ja panna langimulda kasvama just see, mis tema ehk metsaomanik Printsi hinnangul on kõige otstarbekam.

Kui aastate eest olid metsaistutuspäevad koolielu lahutamatu osa, siis praegustele õppuritele paras eksootika.

Ühest küljest on kooliprogramm nii tihe, et aja ohverdamist puudeistutamisele loetakse vaata et riiklikuks kuriteoks (Eesti Vabariigi töölepingu seadus: tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist), teisalt piisab metsas sitikaid-satikaid, kes võivad hooletu haiglasse hammustada, nii et ohutum on lapsed asfaldil üles kasvatada.

Kõige selle pärast lohutas metsandusspetsialist Saar esmalt kuulajaid tõdemusega, et usse langil pole, ja rääkis seejärel tööst, mis ootamas.

Ehkki pinnas sai juba mullu ette valmistatud, pole sellest praegu suurt tolku: vagude moodi moodustiste põhjad on võrdlemisi märjad ja sinna Andres Hendriksoni kasvatatud kuusetaimi istutada oleks kurjast: kuuseke pole riisitaim.

„Et vakku istutada ei saa, peate otsima koha kahe vao vahele,” resümeeris Saar.

Põhiline on istutustöö juures see, et auk saaks küllalt sügav ja taim sinna kükitatud õiget pidi, juured ikka allpool.

Taim saagu mulda kõvasti

Saar ei salga, et taimi on maha pandud teistki pidi. Aga sellest ei tõuse tulu. Nagu sellestki, kui juba istutatud taim hellastki sikutamisest mullast välja kerkib.

Silmas tuli pidada sedagi, et kõnealuse 1,1 hektari suuruse langi tarvis oli puude villu varutud 2500 taime ehk taim nelja ruutmeetri kohta.

Kuuseke maha ja nii selle ette kui taha, paremale ja vasakule kaks meetrit tühja maad. Imelihtne.

„Rohkem polegi rääkida midagi, lähme aga järje peale,” lõpetas Saar sissejuhatuse. Ja hõikas tööleminejatele veel järele: „Peaasi, et taim kinni jääks!”

Kahe tunni pärast täisistutatud langil tehtud tööd tunnistanud ja nii igaks juhuks mõnd kuusekest sikutanud Heimar Prints jäi tühjade pihkudega: maha saanud kuusepojad provokatsioonile ei allunud.