Tunne Kelami missioon Euroopas jätkub

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Foto: Peeter Langovits.

Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaatidest ainsana pälvis Euroopa Parlamendi liikme mandaadi Tunne Kelam, kes tahab jätkata Brüsselis neid tegemisi, mis tal esimesest viiest aastast pooleli jäid.

Tunne Kelam, südamlikud õnnitlused ja jõudu tööle taas Euroopa Parlamendis meie lehe lugejatelt, kellele sümpatiseerib IRL! Nüüd, mil teie jätkamine Brüsselis on kindel, öelge, missuguse kogemuse omandasite Euroopa Parlamendi lõpetavas koosseisus olles.

Peamine õppetund oli selles, kui oluline on Brüsselis säilitada avatud vaim ja paindlikkus, sest Euroopa Parlamendis ei lahenda jäikade jõuvahekordadega midagi. Kõige suuremgi on seal alati vähemuses, meie niikuinii.

Väga oluline on inimlik suhtlemine, teretamine, naeratamine, huvi näitamine teiste vastu ja kolleegide tunnustamine. Arukate ettepanekutega esinedes on võimalus, et kujuneb arvamusliidri positsioon, mis on peamine saavutus. Usalduskapitali pinnalt võib kriitilises olukorras saavutada meile soodsa lahenduse.

Teil on ees viis järgmist aastat. Mis tööd ootavad, mis on prioriteedid?

Esimene prioriteet on teha kõik Eesti majandussurutise leevendamiseks. Kuigi Eesti peab selleks põhiosa tegema ise, on Euroopalgi võimalusi. Parlamendi praegune koosseis suutis oma viimastel istungitel suunata viis miljardit eurot kriisi leevendamiseks, Euroopa Liidu globaliseerumisfondist sai suunatud paindlikult raha ümberõppeks ja ettevõtjate toetamiseks.

Teine prioriteet on Läänemere strateegia elluviimine ja selle järelevalve teostamine. Seda strateegiat vajame kriisiolukorraks, eelarves on vaid seemneraha ja ees seisab võitlus, et strateegia oleks rahastatud. Läänemere piirkond peab muutuma kõige kiiremini arenevaks, innovaatiliseks rajooniks, see on praeguses olukorras väga tähtis.

Ja muidugi regionaalpoliitika, millega olen tegelnud. Mu viimane raport, mis läheb juba uude parlamenti, on naabruspoliitikast Euroopa Liidus. See on praktiline teema, kuidas arendada koostööd piirialadel.

Olite kommunismi kuritegude hukkamõistmise eestvedaja. Sel ja tuleval aastal on ees palju valusaid ajaloodaatumeid. Venemaa ähvardab karistusega kõiki, kes julgevad ajaloost rääkida nii, nagu asjad olid.

Venemaa reaktsioon ajaloo ümberkirjutamise suhtes on näide nende tundlikkusest hinnangutele, mis Euroopa Liidus on antud. Neli aastat tagasi oli Euroopa Parlamendi resolutsioon, milles nenditi, et Punaarmee võidud fašismi üle ei toonud Ida-Euroopa rahvastele vabadust, vaid orjuse, mainiti Balti riikide okupeerimist. Viimased resolutsioonid on samuti mõjunud ärritavalt, see on hea. See näitab, et Venemaa pole tundetu, vaid paanikas. Euroopa südametunnistuse resolutsioonis on ettepanek moodustada Euroopa mälu platvorm, mis sisaldaks andmete kogumise keskuse, uurimisinstituudi ja memoriaali - sellele on Euroopa Komisjon lubanud raha.

Konkreetne ettepanek on tähistada 23. augustit nii kommunismi- kui natsismiohvrite mälestuspäevana. Asi on liikmesriikide valitsustes, Eestis on vastav seadus algatatud, peaks jõudma sel kuul riigikokku ja vastu võetama, sama on teinud Tšehhi valitsus.

Kuidas hindate üleeilset valimistulemust? Milliseks kujuneb koostöö?

Olime realistid. Lootsime ehk kahte kohta, kuid lepime sellegi tulemusega. Koostöös Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete vahel pole kunagi probleemi olnud.

Ühtlasi tänan kõiki Pärnumaa inimesi, kes hääletasid Isamaa ja Res Publica Liidu poolt!