Kesklinnas seisab varisev soolaait

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Seda, kui varisemisohtlik on soolaaida otsasein, võib näha palja silmaga.
Seda, kui varisemisohtlik on soolaaida otsasein, võib näha palja silmaga. Foto: Urmas Luik

Pärnu kesklinnas Põhja tänav 1 seisab keskaegsel vundamendil kolmekorruseline kiviait, mis on nii varisemisohtlik, et omanik on seinale pannud hoiatava sildi, kuid seal võinuks juba ammu asuda hotell.


Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul ei andnud ühemõttelist hinnangut, et Pärnu Keskuse vahetus läheduses asuv soolaait oleks muutunud varisemisohtlikuks, mille merepoolses otsaseinas on müüriharjalt vundamendini ulatuv pragu ning kolmanda korruse aknasillus alla kukkunud.



"See on esmajoones omaniku vastutus," ütles Nigul ja jäi rahule, kui nägi omaniku poolt seinale kinnitatud varisemisohu eest hoiatavat silti.



Hoone omanik Raivo Tõnismaa ütles, et rohkem kui hoiatussildi kinnitamine ta inimeste kaitseks teha ei saa, sest maja müüridest algab kas linna- või riigimaa ning tal pole õigust võõrast maad liikluseks sulgeda, nööre ümber maja tõmmata või tulbavaiu maasse lüüa. Nii ongi varisemisohtliku hoone ümbrus pahaaimamatutele inimestele käimiseks ja autode parkimiseks avatud.



"Loomulikult on maja varisemisohtlik, aga mida ma praegu teha saan?" küsis Tõnismaa.



Tagantjärele targad


Maja ennast tuntakse soolaaidana, sest nõukogude ajal hoiti seal strateegilist soolavaru sõja puhuks ja see seisis linnavalitsuse kultuuriosakonna bilansis.



Hoone oli juba 2001. aastal, kui see Raivo Tõnismaale müüdi, väga halvas seisus. 1999. aastal oli valminud maja katuse rekonstrueerimise projekt, nüüd pole katustki.



Tõnismaa tahtis majja ehitada hotelli, aga tookordsed muinsuskaitseameti inspektorid ja linna arhitektuuriteenistuse juhid ei lubanud Rein Raie eskiisprojekti järgi soolaaidale kõrget viilkatust ehitada, nii jäi toonane detailplaneering kehtestamata ja Tõnismaa unistus keskaegses stiilis hotellist täitumata.



"Tagantjärele targana oleks tulnud Tõnismaale järele anda ning praegu poleks linna uue keskuse vahetus naabruses varisemisohtlikku maja," nentis kunagine kõrge linnaametnik, kuid soovis ajalehes selle looga seoses nimetuks jääda.



Nüüd ju võib!


"Nüüd võib ju Tõnismaa hotelli ehitada," ütles Nigul. Ja ütles õigusega, sest tänavu kevadest on sel alal kehtiv detailplaneering, mis lubab Tõnismaal vana maja asemele kuuekorruselise hoone püsti panna.



Kuid Tõnismaa pole mõttest enam kuigi sisse võetud, sest ta on rohkem vanade hoonete restaureerija kui uute ehitaja.



"Mulle, ausalt öeldes, see klaasi monteerimine ei istu," möönis Tõnismaa, kes Pärnu vanalinnas on renoveerinud Seegi maja ja St. Peterburgi hotelli.



Seegi maja pälvis 2001. aastal kaks muinsuskaitse aukirja, üks ulatati Tõnismaale ja teine sisekujundaja Omar Volmerile.



"Ma ei tea enam, mis ma täpselt sinna ehitan: hotelli, vanadekodu või midagi muud," ütles Tõnismaa nüüd soolaaida kohta irooniliselt. "Õige aeg on mööda lastud."



Tegelikult on Tõnismaa töölaual kuvand võimalikust hoonest soolaaida asemele. See ongi kuuekorruseline klaaskuubik, mitte Tõnismaa vanaarhitektuuri ihaluse järgi ehitada püütud keskaegses stiilis hoone.



"Igatahes tuleks sellest paikkonna ilusaim maja," arvas Tõnismaa. "Kuid selle raha, mille eest uus maja ehitada, olen praegu mujale investeerinud."



 Tõnismaa jutu järgi mujale investeeritud raha eest renoveeriti häärber Hallistes, kus nüüd asub eakatekodu.

Tagasi üles