Ehkki Pärnu veepolitseile teeb muret, et inimesed ei kasuta turvavarustust, on liikluskultuur lahel ja jõgedel aastatega tunduvalt paranenud.
Eesti veeliikluskultuur muutub aastatega üha paremaks
25. juuli 2009, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veepolitsei on Pärnus tegutsenud 2005. aastast ja ilmselt just tänu nende kohalolekule on inimesed muutunud lahel ja jõgedel liigeldes distsiplineeritumaks. Aasta-aastalt on rikkumisi vähemaks jäänud ja paari aasta tagune juhtum, kus purjus paadijuht politseid nähes vette end kaineks ujuma kargas, naljalt enam ei kordu, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
Siiski läks viimase suurema reidi käigus kontrollitud 25 väikelaevajuhist viiendik koju väärteoprotokolliga. Kahel puudus juhtimisõigus, ülejäänute patud kuuluvad seni kõige problemaatilisemasse valdkonda.
"Väikelaevajuhid ei kasutanud päästevarustust ja neil see võimalus praktiliselt puudus, sest see päästevarustus, mis paadis oli, ei vastanud meresõiduohutuse seaduses esitatud nõuetele," selgitas Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase.
Väiksemate seaduserikkujate puhul piirdub politsei hoiatusega, siiski on tänavu koostatud 16 väärteoprotokolli, neist 12 päästevesti ja kaks juhiloa puudumise eest. Kaks väikelaevajuhti oli joobes.
Tänavusuvine suurim patustaja tabati mai lõpus. Kaatrijuht äratas tähelepanu, sest ei kandnud päästevesti. Kontrollides ilmnes, et ta oli raskes joobes. Mehele määratud karistuse suurust politsei ei avalikusta, seadus lubab joobes väikelaevajuhti karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahvi või arestiga.