Kommentaar: USA kaotas Afganistanis näo

Kõik liigub vääramatult sinnapoole, et valgete (USA+Euroopa) diktaadi ajastu maailmapoliitikas saab ümber. 24. oktoobril olid Tais koos Ida-Aasia riigid ja mõtlemapaneva avalduse tegi Jaapani vastne peaminister Hatoyama, kelle võimuletulek tähistas sealse USA kehtestatud võimumudeli lõppu, kutsudes kolleege tõhustama kuue aastaga regionaalset koostööd nii, et saaks võtta enda peale "kogu maailma juhtimise".

Samal kohtumisel loodi oma inimõiguste komitee ja järgmisel aastal tahetakse selles suhtes kord majja luua Myanmaris. Siitpoolt vaadatuna tähendab see Silver Meikari & Co sinnakanti sõitmiste lõppu, sest kui asiaadid ise juba lahendavad probleemi, on Euroopa Liidul targem koduste inimõiguste rikkumisega tegelda.

Sellesama Jaapani valitsuse välisminister väisas äsja Afganistani, valmis on viis miljardit dollarit maksev sealse põllumajanduse restruktureerimise programm ja välja on pandud stipendiumid neile talibidele, kes on nõus relvi maha panema.

Paraku toimub kõnealune jaapanlaste enesekindel ja optimismi sisendav toimetamine just ajal, kui kõik näevad pealt USA poliitika selget kõrbemist Afganistanis. Laialt reklaamitud presidendivalimised ja nende julgestamine (ka Eesti kaitseväelastega) neelasid 40 miljonit dollarit ja on lõppenud fiaskoga, kui meelde tuletada esimesi valimistejärgseid avaldusi nii USA kui ELi tegelaste suust.

Mäletatavasti kuulutati kiiresti võitjaks Hamid Karzai 55 protsendiga, et sajad ja tuhanded Lääne vaatlejad saaksid koju minna. Mitmenädalase punnimise peale järgnes tunnistus, et vähemalt veerand häältest on kindlasti võltsitud ja võidunumbriks hõigati 49,67 protsenti. See tähendas teise vooru korraldamist.

Arusaadavalt nõudis valimiste teine edukas (väidetav toetus 30 protsenti, ise peab end võitjaks) eksvälisminister Abdullah Abdullah (tadžikk, erinevalt puštust Karzaist) nüüd valimiskomisjoni esimehe ja valimiste eest vastutavate ministrite eemaldamist teise vooru korraldamisest 7. novembril. Kui Karzai vastas eitavalt, loobus Abdullah kandideerimast. Ta teatas sellest Loya Jirgal ehk Afganistani hõimupealike ees. Ja nagu öeldakse: kõik said aru.

Hea seegi, et tadžikk ei kutsunud oma valimisi boikottima, ent idamaal pole kombeks paljusid asju välja öelda - mass mõistab ise. Rabatud USA kinnitas teise vooru toimumist. Eile teatas Afganistani valimiskomisjon, et valimiste teist vooru pärast Abdullah' loobumist ei tule ja sellega on Karzai tagasi valitud.

Ameeriklaste Afganistani riigipeaks tehtud Karzail on ammu okupantide tööriista maine ja selle tugevdamine "valimistega" kardetavasti demoraliseerib praegust režiimi veel.

Olen korduvalt kirjutanud, et oli ääretult rumal pakkuda mitmerahvuselises riigis presidendi ja mittepresidendi+ asepresidendi režiimi. Nüüd makstakse selle eest karmilt, sest oma väärtust tunnetanud Abdullah on tagasi lükanud kõik pakkumised hakata Karzai paremaks käeks.

Kaks päeva enne Abdullah' lõplikku otsust viibis naaberriigis USA riigisekretär Hillary Clinton, kes lubas Pakistani valitsusele seitse miljardit majandusabi vastutasuna talibide vastu alustatud sõjategevuse eest.

Clintoni oodatud väisang Kabuli jäi ära. Nagu jäi ära otsus 40 000 sõduri saatmise/mittesaatmise kohta, mille samal päeval langetas Afganistanis sõdinud ja sõdivate USA kindralitega kohtunud president Barack Obama.

Tõenäoliselt avalikustab Obama midagi Afganistani tuleviku kohta kas enne Jaapani - Singapuri - Hiina - Lõuna-Korea visiiti või Tokyosse jõudnult 11. novembril.

Minu vaist ütleb, et Bushi vigade parandamisest väsinud Obama üritab enne koosmeelele jõuda Jaapani peaministriga, et siis teha avaldus, mille taga oleksid Aasia riigidki.

Paraku meenutab see kõik Vietnami sõda ja selle sõja vietnamiseerimist. Lootkem sellele, et mitmest väikeriigist erinevalt pole Jaapan nõus sõdima Afganistanis.