Elering seob Sindi merekaablit pidi Kuramaaga

Eleringi juht Taavi Veskimägi ja Põhjamaade elektribörsi president Mikael Lundin allkirjastasid leppe, mis võib kaasa tuua merekaabli ehitamise Eestist Kuramaale. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Eestis suuremaid elektrijaamasid ühendav osaühing Elering kaalub Sindist Kuramaale ulatuva ja üle mere kulgeva elektrikaabli rajamist.

Läinud nädalal Eestit väisanud Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spoti (NPS) president Mikael Lundin allkirjastas koostööleppe Eleringi juhi Taavi Veskimäega NPSi laienemise kohta Eesti kaudu Lätti ja Leetu. See eeldab Läti ja Eesti vahel elektriliinide parandamist. Muu hulgas on kaalumisel plaan ehitada Sindist lähtuv merekaabel Lätti Kuramaale.

Eleringi avalike suhete juht Kunnar Kukk ei osanud konkretiseerida Sindi-Kuramaa merekaabli valmimise tähtaega, ehituse algust ega sedagi, kustkaudu kaabel Sindist mereni tuuakse või kui pikk on tulevase merekaabli teekond.

“Praegu ei saa konkreetsemaks minna, kuna projekt on alles algusfaasis,” tähendas Kukk. “Ei ole veel otsuseid kaabli kulgemise ega projekti rahastamise kohta.”

Kukk selgitas, et kaabli valmimine sõltub Eleringi investeeringute kavast, mida praegu koostatakse.

“Kui kava kinnitatakse, saab alustada Sindi-Kuressaare kaabli ehitamise eeltöödega, nagu trassi planeerimine ja keskkonnamõjude hindamine,” selgitas Kukk. “Eleringi plaanides on kõnealune kaabel valmis saada aastatel 2018-2020, töid ei alustata enne 2016. aastat. Ehitustöö võtab aega umbes kolm aastat.”

Avalike suhete juht lisas, et maaomanikke, kelle valdusi tulevane kaabel enne merre suubumist riivab, teavitatakse varakult. “Alustame nendega võimalikult vara läbirääkimisi, et üksmeelt leida, kaabli rajamisega seonduvat arutada ja kokkuleppeid sõlmida,” lubas Kukk.

Uus merekaabel, mis hõlbustab energiatransporti, on seotud Eestis elektribörsi osalise avanemisega 1. aprillil. Riigikogu otsuse kohaselt läheb siis börsile 35 protsenti Eesti elektriturust, mille täielik avamine ootab Eestit ees 2013. aastal.

NPS on avalikustanud, et loodab Lätis elektribörsi reeglite kohaselt kauplema hakata 2011. ja Leedus 2012. aastal. Seega tõuseb märgatavalt riikidevahelise elektrienergia tarnimise tähtsus.

Eestis on ligikaudu 250 firmat, mis peaksid lähiajal elektribörsi tingimustega tutvuma, olles esimesed elektribörsiga liitujad.

Kuna elektrimüüjat saab vahetada kuuajalise etteteatamise järel, tuleb firmadel hiljemalt veebruari lõpuks otsustada, kellelt nad elektrit ostavad. Elektribörsiga ühinemise järel saab tarbija osta elektrit börsil kujunenud hinnaga.

NPSi andmete järgi müüakse Skandinaavias praegu 70 protsenti elektrienergiast börsi kaudu.