Skip to footer
Saada vihje

Muuseum tutvustab eesti funktsionalismi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Homsest eksponeerib Pärnu muuseum näitusel “Funktsionalism Eestis” 1930. aastate funktsionalistlike ehitiste projekte, fotosid ning makette, väljapanekuga käib kaasas mahukas kataloog.

Eestis on funktsionalistlikku arhitektuuri kõrgelt hinnatud ning selle stiili näiteid leiab ohtralt Pärnustki. Funktsionalismi kõrgperiood 1930ndate esimesel poolel oli lühike nii Euroopas kui Eestis ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal tekkinud moodne arhitektuur seostus hiljem vabariigi endaga, muutes selle aja ehitised tähendusväärseiks sümboleiks.

Funktsionalistlik arhitektuur propageeris uut elustiili, mille märgusõnadeks said kaasaegsus, otstarbekus, vormides geomeetriline selgus, uued materjalid. Tulemuseks olid silepindsed ja lihtsad, moodsatest laevadest ja masinatest inspireeritud, valgus- ja õhuküllaste ruumidega valged majad.

Üks eredamaid näiteid tolleaegsetest funktsionalistlikest pereelamutest on Pärnus arhitekt Olev Siinmaa elamu Rüütli 1, mis on valminud 1933. aastal.

Väljapanek “Funktsionalism Eestis” vaatleb konkreetselt funktsionalismi mõistet ja selle alla ei ole püütud mahutada 1920. aastate tööstusarhitektuuri, tellisekspressionismi ega 1930. aastate monumentaalseid paekivist ehitisi.

Näitust täiendab 156-leheküljeline kataloog paralleeltekstidega eesti ja inglise keeles ning selles valgustatakse 1920.-1930. aastate Eesti poliitilise ja vaimuelu konteksti.

Eesti arhitektuurimuuseumi näituse ja kataloogi on koostanud Karin Hallas-Murula. Esimest korda eksponeeriti seda väljapanekut eelmise aasta suvel Alvar Aalto muuseumis Jyväskyläs.

Näitus jääb Pärnu muuseumi suurde saali 2. novembrini. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10-18 ja kuna homme on kuu esimene kolmapäev, pääseb muuseumisse tasuta.

Kommentaarid
Vaba aeg
Tagasi üles