Markus Kaasik: Elanikud peaksid linnaruumi kujundamisest osa võtma

Arhitekt Markus Kaasik. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

12. mail toimus Pärnu keskraamatukogu saalis linnafoorum “Pärnu kesklinn - sidus areng”. Arhitektid arutlesid kesklinna ruumilise arengu üle ja püüdsid leida lahendusi, kuidas tasakaalustada vanalinna kesklinna ärikvartalitega.

Ürituse korraldas Eesti arhitektuurikeskus koos Pärnu linnaga. Linnafoorumite sari sai alguse 2009. aasta oktoobris Tallinnas ja foorumid toimuvad aasta jooksul Rakveres, Narvas, Tartus, Pärnus, Tallinnas ning Viimsi vallas. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Norra-EMP regionaalarengu toetusprogrammi raames 1,7 miljoni krooniga.

Kas linnarahva huvi foorumi vastu oli küllaldane? Foorumil osales kümmekond arhitekti, kuivõrd haaravad sellised ajurünnakud arhitekte?

Huvilisi oli palju ja saal täis, kohal oli kohalikke elanikke alates aktivistidest kuni arhitektide ja arendajateni. Muidugi on huvitav osaleda, sest Pärnu on nii põnev ja tal on tohutu potentsiaal olla Eesti ilusaim linn.

20 aastat tagasi toimus just Pärnus Eesti esimene rahvusvaheline arhitekuurialane workshop. Rüütli tänava aktiviseerimine ja Pikk tänav olid probleemiks juba siis. Oli selge, et Pikk tänav lõikab vanalinna ära tulevikus kujunevast keskusest, mis nüüd valmis on ehitatud. 20 aastat tagasi uut keskust veel polnud, aga oleks võinud ette näha, et suurte ostukeskuste valmimine tõmbab Rüütli tänava tühjaks.

Kokkuvõtetest selgus, et üks Pärnu probleeme on korraliku avatud linnaväljaku puudumine.

Keskse väljaku puudumine on selle tagajärg, et linn pole sidus. Praegu on Pärnus kolm tugevat ala: ranna piirkond, mis töötab hästi suvel, Rüütli tänava ümbrus ehk eelmine keskus - barokiaegne vahva linnaosa, mis ei tööta enam, kuna kõik ärid on kolinud uude keskusesse. Kolmas ala, uus keskus, alles sünnib ja seal tekivad uued probleemid.

Päris hästi pole arugi saadud, et Port Arturite taga asuv ala ongi uus linnaväljak ja niimoodi peaks seda teadlikult kujundama. Kolm tõmbekeskust peaks omavahel siduma ja kasutama ära jõeäärsete alade potentsiaali. Varem asusid jõe ääres tööstused, aga nüüd on need välja kolinud või kolimas, ala saaks kasutusele võtta.

Pärnu tulevikus hakkab olulist rolli ilmselt määrama kavandatav sild. Kuidas see linnasüdame kujunemist mõjutab? Kuidas vältida ühesuguste ärihoonete kuhjumist linna?

Sild valmib ehk kümne aasta pärast. Juba praegu saaks Laia tänava liikluskoormust tõsta ja Pika tänava koormust vähendada, ehitades valmis mõlemat tänavat ühendava Aia tänava pikenduse. Pika tänava alanenud koormus võimaldaks sealt üle liikuda ja aitaks uut ja vana keskust omavahel siduda. Pika tänava all on pool keskaegset Pärnut - meeletult suur ala, mida saaks kujundada senisest huvitavamaks ja inimsõbralikumaks.

Linnaelanikud peaksid aktiivselt linnaruumi kujundamisest osa võtma, kui nad oma linna tuleviku vastu huvi tunnevad. Näiteks Tallinnas on Uue Maailma selts, nad on hõivanud linnaruumi ja hakanud seda kasutama. On asju, mida peab ise tegema, siis tulevad teisedki järele.

Kokkuvõttes sooviksid ju ärimehedki, et inimesed nende kaubanduskeskusi külastaksid, mitte et need tühjalt seisaksid.

Uus linnasüda kujuneb siis kaubanduskeskuste ümber? Missugune on Rüütli tänava tulevik?

Nii on ta kujunenud, nüüd on küsimus: kas seda sellisena omaks võtta? Parkimisplatsid ja ärikeskused on sinna koondunud ning teevad kõik, et ellu jääda. Tänu sellele on nad aktiivsed ja seal käib igal aastaajal rahvast. Talvel pole rannas ju ühtegi hinge.
Rüütli tänava kohta leiti foorumil, et sellest võiks kujuneda Pärnu elanikele mõeldud asum või keskus. Puhas ärifunktsioon on Rüütlist läinud ja ilmselt tagasi ei tule. Sellele oleks vaja teistsuguseid, pehmemaid funktsioone kõikvõimalike kodade ja gildide näol, need tooksid peatänavale ilmselt tagasi kohvikud-restoranid.

Hoovid võiks olla hõivatud ja kõikjal midagi huvitavat toimuda, aktiivsust genereerida. Jälle kuluks ära rahva hulgast tulenev initsiatiiv.

Kuidas kõrvaltvaatajale tundub Pärnu kesklinna ruumiline struktuur? Kui hästi ärikvartali uued hooned omavahel sobivad?

Kokkusobimine on keeruline osa, maitseküsimus. Võks ju öelda, et midagi läks nässu, aga mis teha, uued kõrged hooned on kesklinnas olemas, maha neid ju ei lammutata. Nüüd peaks mõtlema positiivsele programmile: kuidas edasi minna? Uue keskuse (Pika ja Laia tänava vaheline ala, K. K) detailplaneeringut on eri linnavalitsustega palju muudetud, nii et algversioonist pole suurt midagi alles jäänud, süüdi on ehk Eesti Vabariigi lapseiga.

Mida panid arhitektid ette jõekallaste arendamiseks?

Kindlasti tuleks jõeäär võtta aktiivselt kasutusse, kruusatee on juba rajatud ja väikeste sammudega saaks seda hõivata. Võib kasutada ajutisi lahendusi, anda hooneid kunstnikele tasuta rendile, luua parke, mis odava lahendusena oleksid puukoolid: puid on võimalik hiljem istutada ümber sinna, kuhu vaja.

Tulevikus võiks see olla läbi töötatud ilus rannaserv. Hoonestuse plaanimisel peaks arvestama, et vanalinna tänavatelt, nagu Aia, Ringi ja Pühavaimu, saaksid inimesed otse vabalt jõe äärde minna. Praegu on see Pika tänava elava liikluse tõttu keeruline ja ohtlikki.

Esimene asi peaks olema Pika tänava liikluskorralduse muutmine, teiseks kõikide linnasüdant elustavate programmide ja inimeste tegutsemistahte toetamine. Linn saaks siin palju ära teha, näiteks anda Rüütlis oma pindasid tasuta rendile.