Napsusena Sauga jõkke suplema läinud Arkadile võinuks möödunud kolmapäev jääda viimaseks, kui sealsamas ujunud teismelised poleks teda kaldale tarinud.
Lapsed päästsid uppuva mehe
25. mai 2010, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell oli umbes pool viis õhtul, kui jõekaldal sõbraga viina joonud Arkadi leidis, et on ennast ujuma minekuks veekindlaks kaaninud. Nii taaruski ta Tartu ülikooli mereinstituudi kaile, kukutas end vette ja hakkas ligi 40 meetri kaugusele jääva vastaskalda poole sumama.
Samal ajal jahutas end jõevees Pärnu Kuninga tänava põhikooli 8. klassis õppiv nääpsuke Kertu Rannak. “Mõtlesin, et igaks juhuks ujun kaasa, et äkki juhtub midagi,” aimas Rannak, et arutu ettevõtmine võib mehele halvasti lõppeda. Umbkaudu jõe keskel vajuski Arkadi peanupp vee alla.
“Vaatasin, et ahmis endale õhku sisse, aga ainus, mis ta sai, oli vesi,” kirjeldas Rannak hetke, mis võinuks Arkadile viimseks jääda. “Ta vaatas mulle selliste punaste märgade silmadega otsa – täpselt nagu nutaks,” püsib uppuja hirmunud nägu tüdrukul siiani silme ees.
Kõhklematult haaras tüdruk endast mitu korda kogukamal keskealisel mehemürakal õlavarrest ja sikutas ta vee peale tagasi. Samal ajal hüüdis ta appi kaile jäänud koolivenna, 7. klassis õppiva Georg Alemaa.
Lapsed võtsid meelemärkuse kaotanud Arkadi kahe vahele ja ujusid temaga kaldaäärsesse madalasse vette. Et mees järsust kaldast üles saada, tuli nüüd sõpradele appi Pärnu Vanalinna põhikooli 7. klassi poiss Rauno Krik. Ühisel jõul vinnati Arkadi kindlale maale, kus äsja esmaabikoolitust saanud lapsed ta külili sättisid. Mees hakkaski köhima ja vabanes kopsu tõmmatud sogasest veest.
Ajaks, kui laste appikarjete peale kalurite kutsutud kiirabi kohale jõudis, hakkas Arkadil eluvaim tasapisi sisse tulema. Koguni sedavõrd, et avaldas soovi vastaskaldale jäänud napsusõbra juurde tagasi ujuda. Mehe õnneks ei lasknud poisid tal kaks korda ühe päeva jooksul enda ega päästjate elu ohtu seada.
Tänutäheks said vaprad lapsed Arkadi sõbra käest kamraadi elu päästmise eest kolme peale 100 krooni. Õhtu poole otsis lapsed üles ka jõe äärde koos naise ja nelja-aastase lapsega naasnud Arkadi, meeleheaks kaasas kaks pakki küpsiseid ja pudel limonaadi.
Ent hoopis tähtsam kui limonaad ja raha on teismelistele teadmine, et tänu nende kiirele ja ennastsalgavale tegutsemisele ei kaotanud üks mees elu, laps isa ega naine kaasat.