Keskkonnahariduskeskuse uhke planetaarium avaldab muljet

Observatooriumi valge kuppel, mis käib lahti ja mida saab 360 kraadi pöörata, on keskuse katusel kenasti näha. Foto: Ants Liigus

Ehitusjärgus Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse ühtlaselt betoonikarva sisemuses terendab heleda hiiglasliku pallina planetaarium.

Ehkki kogu keskkonnahariduskeskuse sisemus ja välimus on kõike muud kui tavapärased, võib liialdamata öelda, et üheksameetrise diameetriga puitkuppel on selle maja süda. Seda nii oma asetuse, arhitektuuri kui sisu poolest.

Otsekui õhus rippuv kera on projekteeritud ja kokku pandud kolmnurksetest ristkiht-liimpuidust detailidest, mis omavahel ühendatud puidukruvidega ja tugevdatud välispinnas asuvate metallplaatidega.

Kolmnurkade servad on lõigatud õige nurga alt ja viimane kolmnurk, mis on paigaldatud kupli lakke, töötab kui lukukivi suurtes võlvkaartes.

“Liimpuidust kuppel toetub teise ja kolmanda korruse vahelisele raudbetoonplaadile. Kupli alumised liimpuitdetailid on kiilankrutega raudbetoonplaadi külge kinnitatud. Muid kandekonstruktsioone ei ole, kera ise ongi kandev konstruktsioon,” valgustas keskkonnahariduskeskust ehitava osaühingu Riverside objektijuht Valdur Hoop seda, mis moel omapärane puitehitis “justkui õhus ripub”.

Tükkhaaval kokku

Planetaariumi ehitust võib seega võrrelda Lego või pusletükkide kokkupanekuga: kolmnurkseid liimpuitplaate ei pandud üksteise külge mitte juhuslikult, vaid iga kolmnurk 177st asetus just talle ettenähtud kohta. Kokku kasutati kupli ehitamiseks kuues mõõdus kolmnurki.

Aatriumis õõtsuva planetaariumi sisemusele kulub 12 tonni viimistlusmaterjali.

„Esmalt kaetakse kupli sisepind raabitsvõrgu ja masinkrohviga. Sellega saavutatakse mineraalne pind akustilise krohvi süsteemi paigaldamiseks,” rääkis Hoop.

Selgus, et kupli monteerimisest, mis käis etapiti, kõvemaks pähkliks osutus tellingute püstitamine aatriumisse ja planetaariumi.

“Keegi sobivaid tellinguid ei pakkunud. Lõpuks leidsime firma, mis tegeleb kontsertide korraldamisega. Tänu nende lavaehitamise kogemusele saime aatriumisse tellingud. Planetaariumisse püstitasid tellingud Riverside’i tublid töömehed,” jutustas objektijuht.

Loodus- ja tehnikamaja direktori Kaire Narva jutu järgi oli ehitajal tükk tegu sellegagi, et planetaariumi sisemuse silendamise tarvis oskajaid viimistlejaid leida. Kolmnurkade ühenduskohtades tekkinud nurgad võivad küll kuplil väljast näha olla, ent sees, kus pinnale projitseeritakse filme, peab aluspind ühtlane olema. Ülesande keerukuse tõttu ütlesid mitmedki viimistlejad tööst ära.

Kupli väljas alumises servas jooksev sokkel saab peale tumehalli krohvi – nii nagu keskkonnahariduskeskuse laedki. Ülejäänud osa kerast jääb väljast naturaalne.

“Alguses pidi kera ülemine osa väljast kaetama valge krohviga, kuid siis loobusime, sest muidu läheks puitpinna võlu kaduma ja poleks aru saada, et planetaarium on puidust. Välispind kaetakse vaid läbipaistva tuletõkkelakiga, ehitaja paigaldas seal metallkinnitused ümber ja nüüd moodustavad need keral vahva mustri,” avaldas Narva.

Kui planetaarium täielikult valmis, meenutab ta seest kinosaali: kuplisse on ehitatud vaipkattega kaetav astmestik, mille peale tuleb 50 istekohta.

Siin hakkavad toimuma planetaariumietendused ehk teisisõnu näidatakse filme.

“Neid on meil kavas mitmesuguseid,” sõnas Narva, “alates muidugi astronoomiaalastest filmidest, kuna kõik taevaga seonduv on planetaariumis olulisim. Kuid peale tunde, et viibiks justkui kosmoselaevas, saame vaatajale anda tunde, nagu oleks ta allveelaevas ja liiguks ringi veealuses maailmas.”

Tähetorn

Nii ei ole Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse planetaarium mõeldud üksiti kunstliku tähistaeva tekitamiseks, kuna kuplikujulises ruumis saab projektsioonisüsteemiga luua tõepäraseid pilte paljust muustki.

Esialgu hakkavad etendused toimuma laenatud projektoritega, sest hankega pole veel sobivat riistvara leitud.

“Eks ta keerulisevõitu ole, sest ega meile sobivaid seadeldisi pole palju võtta. Hinnanguliselt võib planetaariumitehnika minna maksma 250 000 eurot,” märkis Narva.

Päris õigeid projektoreid keskuse avamiseks 5. septembriks ilmselt veel paigas pole, kuid sammhaaval tehakse planetaariumiprogrammidega sellegipoolest algust.

Keskkonnahariduskeskuse planetaariumis ja tähetornis – mis moodustavad ühe terviku – saavad linna ja maakonna õpilased tutvuda astronoomia a ja b-ga. Astronoomiaõpetus on teadupärast üks riikliku õppekava osi ja seda, kuidas reastuvad planeedid ja kas Kuu tiirleb ümber Päikese või vastupidi, õpetatakse juba algklassides.

“Meil on koolidele pakkuda kaksteist programmi. Kõik need on õppekavaga seotud ja laste jaoks kindlasti väga elulised ja põnevad. Miks lihtsalt õpikust planeedi pilti vaadata, kui planetaariumis saab päikesesüsteemi toimimisest elamuse,” sedastas Narva.

Tähetorni, kuhu viib keerdtrepp, tuleb kaks teleskoopi, neist üks statsionaarne, teine aga kaasaskantav päikeseteleskoop.

Mõlemad seadmed ühilduvad mitmete fotoaparaatidega ja võimaldavad tegelda astrofotograafiaga.

Observatooriumi valge kuppel, mis muruga kaetud katusel kaugele hiilgab, käib lahti ja annab end 360 kraadi pöörata.