Vähem kui kahe nädala pärast, 5. septembril avatakse Pärnus üks viimase aja põnevamaid uusehitisi siinmail – kukeharjast murumütsi ja kauni aiaga Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse hoone.
Murumütsiga maja valmistub avamiseks
24. august 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu käib objektil tihe töö, et septembri alguseks kõik plaanitu valmis saaks. Keskkonnahariduskeskuse projektijuht Merle Einola avaldas lootust, et ehitustöödega jõutakse niikaugele, et järgmisel nädalal saab paigaldada sisustust ja alustada sissekolimisega.
Praegu valati osas ruumides põrandatele veel EPO-katet ja selle kuivamine võtab aega.
Einola jutu järgi on plaanis uuel nädalal maja kasvuhoonetesse tuua 20 tonni kergkruusa ja paigutada sinna vanadest kasvuhoonetest ümber toataimed. Samuti tuleb teleskoobi paigaldaja ja oma koha leiavad mitmesugused IT-seadmed.
„Ütleme nii, et kogu selle objekti vältel pole me keskendunud probleemidele ja konfliktidele, vaid koostööle, sest see projekt ongi probleemide jada ja närvilisuseks aega ei ole,“ avaldas Einola pikka ja keerulist ettevõtmist kirjeldades.
Uhke planetaarium
Projektijuht rääkis, kuidas tänavuse pika talve tõttu ehitustööd viibisid. „Aprillis oli veel hoones jää põrandatel ja takistas sisetööde tegemist. Suvelgi oli osa betoonseinu kuivamata ja ei saanud hakata pahtlit ega värvi peale panema. Lihtsalt tuli oodata,“ kirjeldas Einola.
Uue keskuse üheks keerulisemaks objektiks nimetas Einola maja keskel asuvat kerakujulist planetaariumi.
Selgus, et algses projektis ettenähtud viimistlus oli küll teoorias hea, aga praktikas teostamatu. Samuti puudusid ehitusfirmadel kogumused, kuidas ümmarguse kupli sisse ja kuplist väljapoole paigaldada tellinguid. Selles osas sai ehitaja abi ja nõu teatri lavapoistelt, kes iga päev lavapoodiume paigaldavad.
Planetaariumi kuppel on kokku pandud justkui Lego-klotsidest: väikestest kolmnurkadest, igaüks asetsemas oma õige koha peal. Kõla summutamiseks on kuppel seest viimistletud akustilise krohviga.
Einola avaldas arvamust, et maja lõplik valmimine võtab veel pikki aastaid. Näiteks tõi ta majja rajatava Pärnumaa-teemalise püsiekspositsiooni, mille väljaehitamiseks on vaja projekti ja mille tarvis on eraldi taotletud raha mitmesugustest fondidest.
Keskkonnahariduskeskuse valmimisega luuakse juurde mitu töökohta.
Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktori Kaire Narva jutu järgi on nad teinud Pärnu linnavalitsusele taotluse kaheksa ja poole uue koha loomiseks. Teiste seas on näiteks müügi- ja turundusinimesed, administraator, sekretär, aga samuti astrokeskuse juht, kokk ja laboripedagoog.
Suuremalt jaolt asuvad uues keskuses siiski tegutsema loodus- ja tehnikamaja õpetajad, kes praegugi noortega tööd teevad.
Unikaalne maja
Narva nimetas uut hoonet väga väljapaistvaks. „See on omanäoline ja tõenäoliselt Pärnu linnas väga unikaalne arhitektuurseltki,“ ütles ta.
Narva sõnade kohaselt iseloomustab uut maja avatus. „Kinnised ruumid on meil ainult klassiruumid,“ rääkis ta.
Narva tõi näiteks uue maja tarvis muretsetud loomatopised, mida ei paigutata nagu muuseumis klaasi taha või vitriini. „Kõik need linnud ja loomad on käega katsuda ja nähtavas kohas,“ sõnas ta.
Samuti oli Narva uhke uue maja kasvuhoonete üle, mis täidavad pea kogu teise korruse perimeetri. Tõeline talveaed oma roheluses.
Planetaariumist rääkides ütles Narva, et astronoomia on Pärnus täiesti uus valdkond. „Oluline on Pärnus seda võimalust üldse pakkuda, et astronoomiahuvilistel oleks koht ja võimalus,“ selgitas ta.
Juba praegu on Pärnumaa koolid näidanud suurt huvi nii astrokeskuse kui uue labori vastu. Viimane on tähtis kas või seetõttu, et oleks, kus üleriigilisteks või rahvusvahelisteks võistlusteks valmistuda. Laboriseadmed on väga kallid ja koolidel nendeks enamasti raha puudub.
Keskkonnalaboris asuvad aga toimetama spetsialistid ja sealne töö kaldub pigem teaduse poole.
Maja ümber laiuva aia põnevate taimedega täitmiseks on keskkonnahariduskeskusel kaval plaan. Nimelt on nad avamisele kutsutud külalistele esitanud nimekirja, kust saab valida, milline taim külakostiks tuua. Nii saab igaüks anda oma panuse uue aia rajamisel.
Kuigi keskkonnahariduskeskuse avamine kutsutud külalistele toimub 5. septembril, on sealsel majarahval kavas linnarahvale suurem avapauk korraldada septembri lõpus. Seda siis juba etenduste ja väga põnevate ja innovaatiliste vaatemängudega.
Keskkonnahariduskeskuse murukatusega hoone on projekteerinud arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke, hoone tellija on Pärnumaa omavalitsuste liit.