Kui seni ollakse harjunud riigimetsa majandamise keskuse poolt riigimetsa püsti pandud avalike puhkekohtadega, siis nüüd on hakanud selliseid platse oma maale ehitama erametsaomanikudki.
Puhkekohti ehitatakse nüüd erametsamaalegi
14. august 2010, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmane eesmärk on vältida olukordi, kus marjulised võiksid erametsas suitsetades või vales kohas lõket tehes metsa põlema panna.
Motivatsiooni selliste puhkekohtade rajamiseks annab Euroopa Liidu rahastatav metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus.
Vändra vallas tegutsev erametsaomanik ja osaühingu Jürmets juhataja Mihkel Jürisson on üks väheseid, kes on asunud oma maadele mitut sellist puhkekohta rajama.
Seenemetsa metsaühistu juhatuse liikme Kadri Kuke kinnitust mööda tuleb paar sellist puhkekohta Are valda Murru külla.
OÜ Jürmetsa juht rääkis, et mõtte suitsetamis- ja lõkkekohtade rajamiseks sai ta meetmest endast ja välja sai valitud kohad, kus eeldatavasti käib rohkem marjulisi või mis on looduslikult ilusad.
“Põlema ei ole metsa pannud veel keegi ja pigem on targem sellist asja ennetada. Ehk suitsetatakse siis korraliku kruusaplatsi peal, et koni mujale ei satuks ega juhtuks midagi sellist nagu Venemaal,” avaldas ettevõtja lootust.
Puhkekohtadesse tulevad infostend, pingid ja varjualune, kividega ääristatud ja rauast küpsetusrestiga lõkkekoht ning kastid liiva ja prügi tarvis.
Eesti erametsaliidu Pärnumaa tugiisik Kadri-Aija Viik peab metsatulekahju ennetamise investeeringutoetust heaks võimaluseks neile metsaomanikele, kel puhkekoht, kus inimesed käivad, mingil moel juba olemas ja kes tahavad seda korrastada.
“Riigimetsa majandamise keskus teeb ju samamoodi puhke- ja lõkkekohti ja need on inimeste seas väga populaarsed. Miks ei võiks neid täpselt samamoodi erametsades olla?” arutles Viik.
Tugiisik sõnas, et 10. augustil oli kõnealuse toetusmeetme kohta Pärnus õppepäev, kuna sügisel algab selle meetme uus taotluste vastuvõtt, ja tõdes, et huvilisi leidub metsaomanike seas üldiselt vähevõitu.
“Seoses uute tuleohutusnõuete kehtima hakkamisega 1. septembrist kardan, et neid jääb veel vähemaks, sest need on erametsaomanikule üsna karmid,” nentis Aija-Viik. Ta tõi näite, et kui lõkkekoha lõkke läbimõõt ületab meetrit, peab seaduse järgi seal läheduses olema kas kaks kahekilost kustutit, kaks kümneliitrist ämbrit või kastekannu veega.
“Kuid kuidas vaene erametsaomanik saab garanteerida seda, et kui ta teeb lõkkekoha sinna metsa ära ja paneb tähistused üles, kui kaua need tulekustutid seal püsivad? Ma arvan, et nende kohustuste võtmisega jääb taotlejaid veel vähemaks,” oletas Viik.