Kihnu rahvamaja asukohta meenutab pronkskuju

Kihnu vana rahvamaja asukohta tähistaval maakivil avati skulptor Tiiu Kirsipuu kujundatud hoone siluett. Oma isa Mihkel Least kui maja ehitajat meenutab Johannes Leas, lilli asetab kivile kahjutules hävinud kultuurikolde viimane juhataja Katrin Kumpan. Foto: Mark Soosaar

Kihnus esimese rahvamaja ehitamisest möödub 60 aastat, seda tähtpäeva meenutades avati hoone asukohas mälestuskivil tekstiga graniittahvel ja skulptor Tiiu Kirsipuu valmistatud pronksist maja kujutis.

Üritusest võttis osa poolsada kihnlast, kellele Linakülas asunud ja 1999. aasta sügisööl tules hävinud rahvamaja oli noorpõlve pidude koht.

“Suur maja kerkis talgute korras, saarerahvas käis ehitusele mandrilt palke vedamas, talvekülmas tehti kolmkümmend üks voori hobustega üle jää ja see polnud naljaasi, ” mainis SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar, kes oli meenutusürituse üks korraldajaid.

Kolme aastaga oli kihnlaste oma rahvamaja valmis. Poolsada aastat hiljem hävisid kahjutules hoonega koos mööbel, saare raamatukogu 10 600 raamatuga, ajalooteemaline näitus sajandivanuste fotodega, kirstutäis sajandivanuseid Kihnu rahvarõivaid.

Aastaid tagasi toodi ettevõtja Valdo Umbi maalt rahvamaja asukohta mürakas maakivi, uus rahvamaja avati Linakülas 2001. aastal.

“Skulptuuri ja plaadi avamine oli kihnlastele soe, emotsionaalne üritus,” rääkis Kihnu kultuurimaja juhataja Veera Leas. “Kihnlased teavad, mis selles kohas oli, aga võõrad käisid alailma küsimas, mis kivi see seal tee ääres on. Nüüd on seal graniittahvel, millel kirjas rahvamaja ehitamise ja põlemise aeg ning ehitajate nimed.”

Kihnlastest ehitusmehed olid Mihkel Leas ja Mihkel Mäes, nende nimed ongi kivisse raiutud. Oma isa ja tema räägitud rahvamaja ehitamise lugu jutustas kivi juures ettevõtja Johannes Leas ja rahvamaja juhatajate kohta tegi ülevaate Veera Leas.