Pärnusse jõudsid kaua oodatud veised

Pärnusse toodud Šoti mägiveised on kodustatud ja sõbralikud.

FOTO: Ants Liigus

Pärnusse rannakarjamaad puhtaks sööma oodatud Šoti mägiveised jõudsid linna eile. “Prooviks,” ütles veiste omanik, Viljandimaa taluperemees Georg Artma.

Mägiveiseid, lehmi koos vasikatega ja pull, on Pärnu Papiniidu rannaniidul nüüd 34. Loomad jäävad umbes 30 hektari suurusele elektrikarjusega piiratud alale talvekülmade tulekuni. Või kuniks jätkub sööta - suvega kõrgeks kasvanud pilliroogu ja rohelist alustaimestikku. Juua saavad kariloomad kõrkjastikus mageda veega täitunud sonnidest.

Loomad pole päris inimese valveta, karja juures töötab karjane. “Esmaspäevast saame karjusele siia mingi ulualuse,” lubas Artma.

Praegu veistel varjualust pole ja peremehe sõnutsi nad praeguste jahedate suvelõpu ja sügisilmadega seda ei vaja.

“Küll peame loomadele varjualused ehitama tuleval kevadel, kui loomad juba kogu suviseks karjatamisajaks Pärnusse elama toome,” märkis Artma.

Tänavu oligi üks põhjusi kuum suvi, miks Pärnu randa karja lubatud Šoti mägiveised Soomaalt alles sügiseks kohale jõudsid. Loomadele polnud ehitatud varjualuseid, mis kaitseksid päikeselõõsa eest, ja kuival ajal oli ädalakasvgi aeglane ning karjale poleks suvekuudel piisanud toitu.

Artmal on Pärnu linnavalitsuse luba tänavu veebruarist 2014. aasta novembrini karjatada 56hektarisel rannaalal loomi tasuta, niita seal pilliroogu ja luua karjatamiseks vajalikud tingimused.

Üheks tingimustest on see, et Mai elurajoonist randa viivad väljakujunenud teed-rajad ei läbi karjatatavaid alasid ja inimestel pole ohtu ootamatult silmitsi seista suuresarveliste mägiveistega. Küll võib loomi jälgida elektrikarjuse tagant, unustamata, et karjuse tõkketraadis on elektrivool, mis kokkupuutel ei tapa, kuid annab küllalt ebameeldiva kogemuse, et traati mitte puudutada. Elektrikarjust aktseptivad paksunahalised ja karvased mägiveisedki.

Samal ajal kui Artma on asunud tegutsema, on Pärnu volikogus otsustamisel Pärnu linnavalitsuse osalemine keskkonnaameti kavandatavas projektis “Lehmad linna”.

Selle eesmärk on lasta Pärnu looduskaitsealused rannaniidud veisekarjal puhtaks süüa juba märksa laiemal alal kui poolsada hektarit.

Kõnealune projekt hõlmab 250 hektarit Pärnu rannaniite ja kavatsetakse ellu viia aastail 2012–2017. Projekti maksumus koos kavandatava teadustegevusega on 20 miljonit krooni. Raha loodab keskkonnaamet saada Euroopa Liidu Life+Nature programmist. Pärnu linna osalus selles oleks miljon krooni, mis jaotuks viiele aastale.

Artma tegevus Pärnu ranna-alal on selle projekti eelne, kuid taluperemees kinnitas, et kavatseb europrojektiga liituda, kui see ellu kutsutakse.

Tagasi üles