Kuus aastat tagasi Pärnus Rääma tänaval end sisse seadnud Shalomi lastemaja igatses remondi järele juba ammu, nüüd saab kapitaalremont valmis. Seda tänu jumalale ja headele inimestele, kes nõus töötama pelgalt toiduportsu eest.
Töötud kõpitsevad Shalomi lastemaja
16. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust sellised inimesed võetakse? Saarde koguduse diakoni Arvet Ollino selgitusel on need muidu tublid, aga ühel või teisel põhjusel süsteemi logisevate hammasrataste vahele pudenenud mehed ise tema ja kiriku poole pöördunud. Et abi saada. Ja Ollino abistabki, pakkudes võimalust teha tööd. Vastutasuks saavad mehed rõivad selga, kõhu täis ja mis kõige tähtsam: paraja annuse eneseväärikust.
Igaühelt vastavalt võimetele
Üks selliseid töötandreid ongi Ollino abikaasa Kristi Ollino juhtimisel tegutsev Shalomi lastemaja, kus kesksuvest saati jõudumööda tööd murtud.
Mängu- ja söögituba on saanud uue põrandakatte, luitunud värvi asemel katab seinu ja lagesid värske värvi kiht, veetud on uus elektrijuhtmestik. Lubjaga valgendati maja fassaad ja maaliti paraadukse kohale tõusev päike. Et maalitud päike aga valgust ei anna, kinnitati ukse kõrvale laternadki, mis õhtuti pimedusse mattunud hoovi nüüd hubast valgust heidavad.
Selle nimel on iga mees andnud oma parima. Näiteks Madis Promet, kes Ollino kinnitusel võiks oma kuldsete kätega töötada ehituses ükskõik mis ala peal, on õnnelik just Shalomi lastemaja heaks tööd rabades. Raasike õnne ja kübeke rahu on see, mida Promet kõige rohkem vajab.
“Raha eest tööd teha tähendab närvikulu ja siis tekivad igasugused jamad kaela, aga siin on rahulik,” räägib Promet, kelle kinnitusel pole eluks vaja muud kui süüa ja katust pea kohale.
Teise näitena toob Ollino esile Arvo, kes käis päevi, pintsel käes, ega tahtnud suurt midagi teha. Või ei osanud. Siis proovis Ollino teda aga köögis rakendada ja selgus, et Arvo on kulbi ja poti käsitsemises virtuoos. Nüüd ongi ta juba nädalaid töömeestele süüa vaaritanud. “Täna ta keedab meile seakõrvu ja -sabasid,” on Ollino leidnud rolli igale mehele, kes oma panuse anda soovib.
Töö ei lõpe
Ometi, ehkki mehed on nõus töötama vaid söögi eest, kaasneb remondiga materjalikulu.
Ent nagu Kristi Ollino märkis, on tänu jumalale leidunud raskele majanduslikule olukorrale vaatamata siiski küllaldaselt häid ettevõtjaid, kes neid on ehitusel kõige vajalikuga varustanud. Näiteks andis plaaditehas põrandamaterjalid ja K-Rauta ei pidanud paljuks pahtliga toetada.
Mis meeste toiduportsjonitesse ja rõivastesse puutub, siis selles suhtes aitavad Saarde kogudust ja Shalomi keskust tublisti Jane ja Stuart Chalmers Inglismaalt ning Havald Slatteni juhatatav Norra kristlik organisatsioon.
“Suur-suur tänu kõikidele toetajatele, sest remont koos materjalide ja töökuludega oleks meile täiesti üle jõu käinud!” hindab Ollino vabatahtlike abimeeste ja lahkete ettevõtjate toetust kõrgelt.
Üks väike ruum ongi Ollino sõnutsi veel korrastada jäänud, eeldatavasti selle nädala lõpuks on kogu maja nagu uus. Töötute brigaad leiab endale Ollino organiseerimisel aga järgmise objekti, kus rassides end täisväärtusliku inimesena tunda.