Soomlaste arvates on Vanapargi allee eluohtlik

Kristiina Kupper, Aki Männistö (keskel) ning Teppo Suoranta vaatavad Karja tänava ääres kasvavaid noori pärnasid, mis osteti Vanapargi allee uuendamiseks. Foto: Urmas Luik

Suvel Pärnus nelja ajaloolist alleed uurinud Soome spetsialistid hindasid Kuninga, Ringi ja Pühavaimu puiestiku seisu rahuldavaks, ent vaieldud Vanapargi tänava allee soovitasid soomlased maha võtta, et sealsete puude all keegi surma ei saaks.

Sel nädalal tutvustasid Soome haljastusspetsialistid Teppo Suoranta ja Aki Männistö Pärnu maavalitsuse saali kogunenud huvilistele nelja siinse looduskaitsealuse vana puiestiku vast valminud hoolduskava, mille neilt oli tellinud Pärnu linnavalitsus koos keskkonnainvesteeringute keskusega (KIK).

Mehed töötasid Pärnus suvel, hinnates puid kahel meetodil. Pärast oma andmete kõrvutamist tõdesid nad, et uurimisviiside erinevusest olenemata on tulemus sama.

Kui Ringi, Kuninga ja Pühavaimu tänava puiestik on rahuldavas seisus: saagida tuleb ainult mõni murdumisohtlik puu ja edasi tegelda puiestike järjepideva jälgimise ja hooldustöödega, siis Vanapargi alleele antud hinnang on hävitav.

“Sealne olukord on väga ohtlik ja ette tuleb võtta ulatuslik puiestiku uuendamine,” sõnas Männistö, kes töötab Turu linnas puiestike hooldajana. “Puude väga halva seisu on esile kutsunud eri aegadel seal tehtud kaevetööd, mis on vigastanud juurestikke. Nüüd on need puud nakatunud nii juure, koore- kui säsimädanikku. Mõni puu on seal juba surnud, püsib püsti ime läbi, paljud on poolsurnud. Paljude puude tüved on täis lõhesid ja auke.”

Männistö soovitas oma hinnangus kahtlejatel minna Vanapargi alleele ja võrrelda seal sõiduteele lähemal ja kaugemal kasvavate puude ridu.

Vahe on silmanähtav ja tänavaäärsed puud, mis on haigestunud varem ja mille haigused kaugemale arenenud, on kaldunud sõidutee kohale viltu.

“Ühe puu juured on Vanapargi tänava ääres täiesti katkenud, puu on surnud ja seda pole vaja saagidagi, sest selle lükkab tugev mees niisama tee peale maha,” tõi Männistö näite konkreetsest puust.

Ülejäänud kolm alleed

Ringi tänava alleel tuleks soomlaste hinnangul langetada 20 poolsurnud puud, mida pole palju, arvestades, et alleel kasvab ligikaudu 300 puud.

Pühavaimu puiestikus tunnistati kuus puud murdumisohtlikult haigestunuks, mis hoolduskava järgi tuleb samuti langetada, kusjuures ühel juhul peab seda soomlaste hinnangu järgi tegema viivitamata.

Kuninga tänava alleel tuleks uurijate arvates eemaldada linnapildist 14–16 puud, kusjuures neli kuni kuus puud on vaja saagida Koidula bussipeatuse läheduses. Samuti ei meeldinud Soome uurijatele Koidula bussipeatuses puude tüvede ümbruse katmine betoonplaatidega. Peale selle tegid nad ettepaneku nihutada asfalditud kõnniteede servad puutüvedest kaugemale ja isegi asendada asfaltkate sillutisega. Ning kuulutasid kadu mitmele parkimisloale, eriti Pühavaimu tänaval tenniseväljakute juures ja Kuninga tänaval Koidula bussipeatuse vastas puuridade vahel.

Kava kaalub keskkonnaamet

Hoolduskava on mahukas. Iga uuritud puu juurde kuulub seletava osa ja vajalike tööde loetelu kõrval pilt tüve ristlõikest, mis sai võimalikuks tänu erilisele, röntgenikiirte põhimõttel töötavale aparaadile ehk tomograafile, mida Suoranta oma töös kasutas.

Hoolduskavas näidatud konkreetsete hooldetööde tegemise tähtaeg kõigub ühest kuust viie aastani. Suoranta ja Männistö rõhutasid, et vastavalt lepingule võtavad nad endalt vastutuse puude saatuse üle juhul, kui hooldekavas ette nähtud töö jäetakse õigeks ajaks tegemata.

Samal ajal on soomlased materiaalselt valmis vastutama, kui nende hinnatud puu või oksaharu peaks nõuetekohasele hooldamisele vaatamata autole või, hoidku jumal, kellelegi pähe kukkuma.

Pärnu linnaaedniku Kristiina Kupperi selgituse kohaselt võeti Pärnu nelja allee uurimine KIKiga ette selleks, et naaberriigis tunnustatud spetsialistidele toetudes kooskõlastada keskkonnaametiga nende puude hoolduskava, mille alusel taotleda KIKilt juba raha konkreetsete hooldustööde tarvis.

Seega ei ole Vanapargi tänava puiestiku saatus veel lõplikult otsustatud ja oma sõna on soomlaste uurimust aluseks võttes öelda Eestigi sama ala asjatundjatel.