/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2010/12/15/484558t1h5c1a.jpg)
Kuigi valitsus eraldab Pärnule lumekoristamise toetuseks vaid veerandi suvepealinna taotletust, lume koristamine linnas pooleli ei jää.
Riigi abi ei kata Pärnu lumerookimisraha defitsiiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ütles Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. „Riigi toetus on abiks. Peame oma rahakotist rohkem maksma,“ lausus ta. „Küsida võib kõike, aga eks riik vaata oma võimaluste järgi.“
Valitsus otsustas eile eraldada reservfondist Pärnule lumekoristuseks toetust 347 500 krooni.
Tänavune Pärnu linna teehoolduse eelarve läks lõhki juba novembris, kui aastaeelarvesse planeeritud 11 miljonit krooni oli ületatud 700 000 krooniga. Detsembri esimeseses pooles on Pärnul lumekoristuseks kulunud veel üle 900 000 krooni ja nii on kaks nädalat enne aasta lõppu teede hooldusele kulunud 1,6 miljonit krooni rohkem, kui tänavune eelarve lubab.
Tänavune teede korrashoiu ülekulu kaetakse järgmise aasta eelarvest, milles teede hoolduseks on plaanitud ligi 14 miljonit krooni.
Kuidas tuleviku arvelt kulutamine uue aasta teehooldust mõjutab, ei osanud abilinnapea öelda. „Kui tahame, et eelarvesse ülekulu ei tekiks, saab vähem teeauke lappida,“ seletas Kosenkranius.
Abilinnapea lisas, et ehk õnnestub linnal järgmisel aastal kokku hoida lumekoristamiselt, kui lund peaks juhtumisi vähem olema kui selle aasta kahel järjestikusel lumerohkel perioodil. „See kõik on siiski kohvipaksu pealt ennustamine. Lumi linnas koristamata ei jää,“ lubas ta.
Kosenkraniuse sõnutsi on pärast viimast suurt lumesadu üldpilt Pärnu tänavatest hea, ent mitmel pool takistavad lume koristamist tee äärde pargitud autod. „Kui autod lume koristamist segavad, peame kaaluma nende teisaldamist,“ ütles abilinnapea. „Mõnel tänaval, kus autosid pargitakse, võib jääda lumi lükkamata ja liiklemiseks tuleb kasutada ümberkaudseid tänavaid.“
Kosenkranius palus majaomanikel jälgida, ega katustel ole ohtlikult paksu lund ja räästastes jääpurikaid, ja mõistvat suhtumist neilt majavaldajailt, kes peavad puhtana hoidma tänavaga piirnevaid kõnniteid, kuhu teedelt lund koristavad sahad valle lükkavad.