Pärnu tondid jäid lageda taeva alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
End Pärnus Hommiku tänaval tühjalt seisvasse majja sisse seadnud tegelane oli ajaks, kui Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Jaak Jaanso politseiga kohale jõudis, juba sääred teinud.
End Pärnus Hommiku tänaval tühjalt seisvasse majja sisse seadnud tegelane oli ajaks, kui Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Jaak Jaanso politseiga kohale jõudis, juba sääred teinud. Foto: Ants Liigus

Ehkki Pärnus tondilossidest puudu pole, ei pääse tondid neisse enam sisse. Laupäeval sulges Lääne-Eesti päästekeskus kaks viimast linna jäänud tühja, kutsumata külalistele avatud hoonet.

Nii Pühavaimu ja Lõuna tänava nurgal kunagine kapsahapendamistsehh kui Hommiku 7/9 paarismaja on päästekeskusele aastaid pinnuks silmas olnud ja pritsimeestele korduvalt tööd pakkunud.

Mõlemal hoonel oli välja kujunenud oma asurkond. “Seal käiakse lihtsalt parmu panemas ja teine asi: koolipoisid teevad seal suitsu,” teadis päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Jaak Jaanso kapsatsehhi kohta rääkida.

Hommiku tänava osmikus pandi samuti parmu ja tehti suitsu. Küll pole seal usutavasti koolipoisid konisid majja laiali loopinud, vaid keegi, kes laotas teisel korrusel põrandale madratsi ja riputas seintele valiku vammuseid.

Konid ja kaka

Salapärast “kedagi” käisidki päästekeskuse ametnikud koos politseinikega reedel hoonest otsimas. “Me ei tea ju, äkki on omanik ise käinud või on tal üürileping ette näidata ja me lööme ukse ilmaasjata kinni,” selgitas Jaanso. Liiati oli põhjust karta, et omavoliliselt sisseseadnu võib, avastanud, et tema maine vara on hoonesse suletud, sinna uuesti sisse murda.

Oleks vale öelda, et Hommiku tänava majast ei leitud sissetungija haisugi. Ent suurt midagi peale kuivanud kakakuhilate seal ka polnud.

Peale konide ja tühja taara ei õnnestunud politsei ja päästekeskuse ühendatud jõududel leida midagi ega kedagi hapendustsehhi massiivsete võlvide altki.

Nii andis päästekeskus spetsiaalselt selleks puhuks värvatud töömehele hoonete sulgemiseks rohelise tule. Käsk sai täidetud laupäeva ennelõunal.

Nagu märkis Jaanso, oli see päästekeskusele ajalooline hetk. Varem pole nad pidanud maju oma kulu ja kirjade või õigemini kruvide ja laudadega sulgema.

Ent kuna Pühavaimu 17 omanik OÜ Postgeneral ega Hommiku tänava maja omanik OÜ Max-Kinnisvara päästekeskuse ettekirjutistele hoonete sissepääsud tõkestada ei reageerinud, tuli see töö päästekeskusel ära teha.

Säästavad elusid

Mitte küll heategevuse korras, töömehe tunnitasu koos muude kuludega nõutakse kohtutäituri abil hoonete valdajailt sisse. Max-Kinnisvarale läheb päästekeskuse teenus maksma 100 eurot ja Postgeneralile 150 eurot. Ka tuleb äriühingutel kinni maksta päästekeskuse poolt Päevalehes avaldatud teatised, mõlemad suurusjärgus 60 eurot. Kui lisada kohtutäituri tasud, tulnuks majaomanikel ehk odavam hooned ise sulgeda.

Selleks anti omanikele küllaldaselt aega. Päästekeskus on nendega eri moel kontakti otsinud alates septembrist, läbides kõik seadusega ettenähtud menetlusetapid. “Püüdsime kaks korda ettekirjutust saata, meili teel oleme proovinud ja telefoni teel – kõik vahendid oleme ära kasutanud,” rääkis Jaanso.

Jaanso selgitusel ei käi nad kinnisvara valdajatele peale ainult sellepärast, et seadus nii käsib. Ammugi mitte ärategemise himust. “Ei, me teeme seda sellepärast, et säästa inimelusid,” tuletas ta veel kord meelde, miks on majaomanike ülesanne tagada ja päästjate asi kontrollida, et tühjalt seisvad hooned, milles puhkenud tulekahjudes nii mõnigi heidik elu jätnud, suletud oleksid.

Märksõnad

Tagasi üles