Keskkonnaamet korraldab rahvusvahelise märgalade päeva puhul 4.–11. veebruarini matku ja arutelusid soode taastamise teemal, et tuletada meelde soode olulisust meie elus.
Keskkonnaamet kutsub sohu ja rappa
31. jaanuar 2017, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tänavuse märgalade päeva üleskutse on väärtustada märgalasid kui loodusõnnetuste riskide maandajaid. Viiest märgalade tüübist, mis aitavad ennetada üleujutustega tekkivaid kahjusid, on Eestis levinud jõgede luhad, lammialad ja sood. Märgalade hulka kuuluvad samuti siseveekogud, rannaniidud, roostikud ja madalad merealad," loetles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. "Meile on tähtis pidada silmas nende väärtuslike ökosüsteemide rolli nii globaalselt kui meie igapäevaelus."
Looduslikuna säilinud soid, mida mujal maailmas napib, leidub Eestis veel rohkesti, ent nad väärivad tähelepanu ja kaitset. Eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on kuivendusest mõjutatud ligemale 70 protsenti Eesti soodest, osa neist aladest on turbakaevandustest mahajäetud, nõndanimetatud jääksood. Tänapäeval tehakse mitmes kuivendusega rikutud Eesti soos taastamistöid, sest sood on peale elurikkuse ja puhta vee säilitamise märkimisväärsed süsiniku talletajad.
"Et inimesed teadvustaksid märgalade olulisust, tuleb neile selle kohta lapsest saati jagada teadmisi. Meie keskkonnahariduse spetsialistid pakuvad õpilastele aasta ringi tasuta õppeprogramme, kus vastavalt piirkonnale kujunevad kevadest sügiseni õpikeskkonnaks sood-rabad, jõgede ja järvede ümbrus ja rannikumeri rannaniitudega. Talviti saab aga matkata räätsadega näiteks Alam-Pedja, Endla, Iisaku või Soomaa rabas," rääkis Kivistik.
Märgalade päeva tähistatakse 4. veebruaril Soomaa rahvuspargis matkaga Tõramaa puisniidul, kus külastatakse vaatetorni ja kõneldakse Soomaa elu ilust ja keerulisusest viiendal aastaajal. Märgalade olemust ja olulisust vahendab loodusfotograaf Tarmo Mikusaar.
5. veebruaril matkatakse räätsadega või jalgsi Kaasikjärve raba taastamisalal Endla looduskaitsealal ja jagatakse teadmisi ja kogemusi soode taastamise kohta.
9. veebruaril tuleb Pärnus keskkonnahariduse ümarlaud teemal "Kuidas toimida hädasoleva metsloomaga?", kus arutletakse märgalade elustikuga seotud probleemide üle.
11. veebruaril võetakse ette räätsamatk Lagesoos Valgamaal, kus uuritakse, mis saab neist soodest, kus varem on turvast kaevandatud.
Täpse info sündmuste kohta leiab keskkonnaameti kodulehelt. Kõik üritused on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.