Sarvikud asuvad Pärnu rannaniidul pillirooga maiustama suvehakul

Möödunud sügisel Pärnu Mai ja Papiniidu rannaniidul pilliroogu nosinud Šoti mägiveised osutusid linnarahva seas väga menukaks.

FOTO: Ants Liigus

Keskkonnaamet kavatseb tänavu anda Pärnu rannakarjamaad lehmade kasutusse varem kui mullu, eelmisel aastal asusid loomad rannaniidule septembris, sel aastal loodetakse veised kohale tuua suve hakul.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee ütles, et Pärnusse kolivad suvitama needsamad eelmisest aastast tuttavad Šoti mägiveised Viljandimaa maahooldaja Georg Artma farmist.

Artmal on Pärnu linnavalitsuse luba karjatada tasuta 56hektarisel rannaalal 2014. aasta novembrini loomi, niita seal pilliroogu ja luua karjatamiseks vajalikud tingimused.

Kui suureks karjatusala tänavu kujuneb, sõltub sellest, kui palju pilliroogu kevadel maha võtta jõutakse. Vana pilliroo niitmisega alustatakse Artma ütlust mööda aprillis.

Mais hakkab uus pilliroog kasvama, seega oleks lehekuu lõpp või jaanikuu algus loomadele värske rooga maiustamiseks parim aeg. Rannaniidule tuleb nosima ligemale 40 looma, keskkonnaamet tahab nad paigutada taas Papiniidu piirkonda.

“Et lehmade randatoomine sõltub paljuski ilmastikutingimustest, on praegu raske täpset loomade kohaletoomise aega välja öelda. Ei taha anda katteta lubadusi, aga linnarahvast teavitatakse, kui õige aeg on käes,” lubas Merivee.

Mullu lükkas veiste tuleku sügisesse palav suvi. Loomadele polnud ehitatud varjualuseid, mis kaitseksid päikeselõõsa eest. Kuival ajal oli ädala kasvgi aeglane ja karjale poleks suvekuudel piisanud toitu.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni maahoolduse spetsialist Gunnar Sein ütles, et kui ilm ettevõtmist soosib, rannaniit puhastatud ja varjuaalused valmis saavad, võiks loomad rannakarjamaale asustada suve alguses.

Kui karjatusalasse jääb rohkem puid, aitaks neist päikesevarjuks, kui puid napib, püstitatakse tõenäoliselt ajutised varjualused.

Ehkki mullune karjatamiskogemus linnas jäi lühiajaliseks, võitsid lehmad Seina sõnutsi pärnakate südamed, suurt muret loomadega polnud ja rannaniidu taastamisel jõuti esmaste tulemusteni.

Inimestele loomad meeldisid

Nagu eelmisel aastal ei lasta nüüdki sarvikuid pilliroo vahele omapäi uitama, veistel hoitakse ööpäev ringi elektrikarjuse ja karjaku abiga silm peal.

“Möödunud sügisel oli loomadel palju uudistajaid. Õnneks oli inimeste tähelepanu enamasti heatahtlik, kuigi kordades suurem, kui oskasime oodata. Tänu loomade aukartust äratavale väljanägemisele säilis ikkagi teatav distants, millele aitasid muidugi kaasa elektritara ja karjaku alaline juuresolek. Küll olevat veistele tekkinud fänniklubi, kes neile regulaarselt leiba viis,” meenutas Sein.

Läinud aastal tulid sarvikud rannaniidule sügise hakul, kui turistirohke puhkuste aeg oli juba läbi. Võib arvata, et eelseisval suvel pälviksid mägiveised rohkem tähelepanu.

“Eelmisel aastal saime ühe karjakuga hakkama. Näis, kas ka tänavu,” ütles Artma ja lisas, et loomad jääksid niidule esimeste sügistormide tulekuni.

Seina väitel saaks randa pilliroost puhastada mitmel moel, ent loomade ja inimeste koostöö pilliroost vabanemisel on kõige tõhusam meetod. Kahtlemata ambitsioonikaim, arvestades, et mägiveised elutsevad Pärnus aasta rahvarohkeimal ajal.

Kõik rannaniidud korda

Ühest-kahest suvest veistele rannaniidu parendamiseks ei piisa. “Niidetud või purustatud pilliroovõrseid söövad lihaveised pärsivad kõhu täitmise kõrval noorte pilliroovõrsete kasvu, enne kui taastub rannaniidule omane taimkate ja linnustik, selleks kulub mitu aastat. Toonitan siinkohal, et pilliroog pole rannaniidul dominantne, vaid marginaalne taimkate,” rääkis Sein.

Kuigi rannaniitude taastamistsükkel vältab aastaid, pole keskkonnaametil ühtegi pikaajalist ega kogu kaitseala hõlmavat projekti tulemas.

Küll on esitatud taotlus Euroopa Liidu looduskaitseprojektide programmi “Life + Nature” eesmärgiga taastada kõik Pärnu looduskaitsealused rannaniidud.

Neid niite on kokku ligikaudu 250 hektarit, hõlmates Vana-Pärnu ajaloolise mereäärse karjamaa ja Pärnu rannaala Strandi hotelli tagant Tahkuranna vallani, mis tänapäeval on kõrkjatesse ja pilliroogu kasvanud. Projekt peaks minema käiku järgmisel aastal ja kestma 2017. aastani. Merivee ütles, et keskkonnaamet ootab otsust suvel, kuigi komisjonil on aega otsustada septembrini.

Ettevõtmise maksumus kavandatava teadustegevusega on 20 miljonit krooni. Pärnu linna osalus selles oleks miljon krooni, mis jaotuks viiele aastale.

Mullust ja tänavust veiste karjatamist Pärnu rannaniidul on rahastatud peamiselt keskkonnainvesteeringute keskuse projektide kaudu, kuid mitte ainult.

Keskkonnaamet on toetanud pilliroo mehhaanilist eemaldamist teatud aladel. Samuti on MTÜ Eesti Pärandmaastikud, mis on niidualade tegelik majandaja, kasutanud juba hoolduskõlblike alade hooldamisel PRIA poollooduslike koosluste toetuse abi.

“Seega käib rannaniitudel eri tööde finantseerimine mitme asutuse kaudu. Kes, kus ja mida finantseerib, sõltub tavaliselt tehtava töö iseloomust,” sõnas Sein.

Tagasi üles