Torist viidud tõuhobune suri Valgamaal segastel asjaoludel

Karjast eraldatud Hoidi mõni päev enne kodutallist minema viimist. Kas ta tundis oma saatust ette? Foto: Gertrud Alatare

Sotsiaalvõrgustikus levib Otepää valla volitatud veterinaararsti Kaja Väärsi murelik kiri, mis räägib aasta eest Tori hobusekasvandusest Valgamaale Hargo tallu Ute Wohlrabi hoole alla antud riigimärast Hoidist, kes augustis suri.

Väärsi peab hobuse surma põhjuseks stressi ja pidamisvigu.

“Tean praegu, et Hoidi surma põhjus tulenes tema pidamistingimustest ja sellega kaasnenud stressi esile kutsutud põhjustest,” kirjutas Väärsi.

Maaeluministeerium andis oma käskkirjaga mullu 29. augustil kaks väga haruldast Tori hobuse genofondi esindavat mära avaliku konkursita tähtajatult tasuta kasutada Vana-Tori hobuse ühingule. Loomadele tähendas see nende loovutamist kodusest Tori tallist Wohlrabile, kes peab Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talu, kus suksusid hoitakse aasta otsa õues, mitte tallis.

Inimesed püüdsid ministeeriumi haldusosakonna ametnikke ja Wohlrabi takistada Tori tallidest hobuste õuespidamisele viimist.

“Aga need märad polnud harjunud õuespidamise režiimiga,” kirjutas Väärsi. “Nendes tingimustes ei pidanud ühe mära tervis vastu ja ta haigestus. Edasi tuli pikk saaga elu ja surma peale võitlemisest, milles õnnetu loom alla jäi. Nüüdseks on Hoidi surnud. Tema hääbumine oli pikk ja piinarikas.”

Wohlrab, kellelt Pärnu Postimees palus selgitusi tema hoolde antud riigile kuuluva hobuse õnnetu saatuse kohta, eemaldas ennast probleemist.

“Tori märade Hoidi ja Hirande omanik on maaeluministeerium. Palun pöörduda ministeeriumi poole hobuseid puudutavates küsimustes,” tegi Wohlrab oma osalusele Hoidi saatuses lõpu.

Maaeluministeeriumi avalike suhete nõunik Angelika Lebedev edastas, et ministeerium on teadlik Tori mära Hoidi surmast, kuid ei heida Wohlrabile vähimatki ette.

“Meile teadaolevalt on pidamistingimused Ute Wohlrabi juures olnud nõuetekohased ja rikkumisi kontrollide käigus tuvastatud ei ole,” täpsustas avalike suhete nõunik.

Hoidi oli Väärsi tähelepanekute põhjal haigestunud juba jaanuaris, neli kuud pärast Hargo tallu viimist. Kesksuvel taotleti ministeeriumilt Hoidi eutaneerimise luba, kuid kohalike loomaarstide ravi parandas hobuse seisundit ja halastussurmast loobuti. Hobune aga nõrkes silmanähtavalt, nagu piltidelgi paistab. Augustiks oli looma tervis sedavõrd halb, et mära lamas koplis ja ta transporditi maaülikooli kliinikusse, kus ta hiljem suri.

Tähelepanuväärne on, et mullu septembris kui kahe looma, 18aastase Hironde ja 22aastase Hoidi üleandmine Vana-Tori hobuse ühingule oli ministeeriumis otsustatud, protestisid kümned hobusekasvatajad kõikjal Eestis selle otsuse vastu. Samuti Tori hobuse selts ja Eesti hobusekasvatajate selts.

Inimesed püüdsid ministeeriumi haldusosakonna ametnikke ja Wohlrabi takistada Tori tallidest hobuste õuespidamisele viimist. Mullu 2. septembril see protestijail õnnestuski, kuna Wohlrabil polnud hobuste transpordiks nii pika maa taha kehtivat veoluba.

Kümmekond päeva hiljem viidi loomad tallidest poolsalaja, nii et nende tollane pidaja Imre Samski kuulis sellest alles, kui ta viimasel minutil kohale kutsuti.

Maaeluministeerium oli siiski konsulteerinud tuntud loomaarsti Tiit Siibojaga, enne kui hobused Torist Valgamaale vabapidamisele otsustas anda.

“Ametnikud küsisid, kas hobused tulevad toime vabapidamisel, kui on kasutada varjualune, pidevalt saadaval koresööt ja joogivesi,” tunnistas Siiboja. “Ja mina vastasin, et tulevad, sest selline pidamisviis on meil viimastel aastatel leidnud teatud toetust. Kuid juttu ei olnud konkreetsetest hobustest. Hoidit ja Hirandet nägin mina esimest korda Hargo talus.”

Siiboja lisas, et kui elementaarsed nõuded hobuste aasta ringi õuespidamiseks on täidetud, tulevadki nad toime.

“Selle kohta võib Eestist tuua küllalt näiteid,” ütles Siiboja. “Hirande on Valgamaal edukalt toime tulnud. Siinkohal ei soovi ma spekuleerida, miks Hoidi ei tulnud.”

Maaeluministeerium põhjendas Vana-Tori hobuse ühingu palvele vastu tulles loomade üleandmist, sest see aitab säilitada Vana-Tori hobuse püsimist ja genofondi, ilma et oleks nõutud hobuste tiinestamist, kuivõrd mõlemad märad hoolimata vanusest on veel poegimiseas.

Mullu suvel anti Tori kasvanduse riigimärade karjast kolm hobust üle Ülenurme põllumajandusmuuseumile, kus on korralik karjamaa ja tall.

Eile teatas Tartu Postimees, et üks Ülenurme viidud hobustest, Eesti tõugu mära Vinge tõi ilmale varsa, täkupoisi, kellele ajalehe kaudu otsitakse nime. Ja tema lahutamatu poolõde Vilma, kes Vingega Torist kaasa läks, ootab samuti viimast nädalat varssa.

Läinud neljapäeval pöördusid Tori hobuse seltsi liikmed zooinsener Eve Haggi ja sotsiaalvõrgustikus juba sõna võtnud veterinaararst Väärsi maaeluministeeriumi palvega võtta teine Torist Hargo tallu sattunud hobune Hirande Wohrabi hoole alt.

“Oleme endiselt seisukohal, et Hirande võiks edaspidi olla kas Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel või Tori hobusekasvanduses,” kirjutasid Haggi ja Väärsi. “Loodame, et nendes kohtades on veel võimalus Hirandelt väärtuslikke järglasi saada.”

Maaeluministeerium on kaitsepositsioonil. Samuti on viibinud Hoidi surma põhjuste selgitamine.

“Hobune suri Eesti maaülikooli suurloomakliinikus ja kliinik on väärkohtlemise välistanud,” teatas Lebedev ministeeriumi esindajana. “Sellel ja eelmisel aastal on loomapidaja mitmel korral veterinaaride poole pöördunud ja mitu korda on kohal käinud veterinaarametnik, kes ei ole heaolunõuete ega pidamistingimuste rikkumisi tuvastanud. Praegu ei ole lahangu tulemusel võetud viimase proovi vastused veel saabunud.”