Loomaarst leidis kassi seljast haavlid

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana-Pärnu loomakliinikusse toodud Nurri haavast leidis loomaarst õhupüssikuuli.
Vana-Pärnu loomakliinikusse toodud Nurri haavast leidis loomaarst õhupüssikuuli. Foto: Urmas Luik

Üleeile Vana-Pärnu loomakliinikusse oma kassi kastreerida viinud naine sai üllatuse osaliseks, kui talle helistati kliinikust, et tema kõutsi seljal olevad haavad on tekkinud tulistamise tagajärjel. Politsei teatel tuleb juhtumeid, kus loomad on õhupüssikuulist viga saanud, paraku tihti ette.

„Näha on, et seda kassi on korduvalt tulistatud,“ ütles kassi ravinud loomakliiniku juhataja, loomaarst Mart Taggel, kes ühest haavast leidis õhupüssikuuligi. „Teised on ilmselt juba ise välja kukkunud,“ oletas ta.

Taggeli jutu järgi saab kõuts nüüd antibiootikumiravi ja haavad peaksid peagi paranema.

Punast värvi ja koheva karvaga Nurri omanik, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada, mainis, et kass oli kevadel jooksus ja naasis haavatuna. „Arvasime, et need ta jooksuaja sõjahaavad või on mõni koer teda vigastanud,“ rääkis ta.

Pererahvas määris haavu ravisalvidega, kuid need ei tahtnud kuidagi paraneda. „Nüüd, kui viisime kassi arsti juurde, helistati mulle kliinikust, et kassi on tulistatud,“ rääkis kassiomanik.

Pärnus Rääma kandis eramus elava kassiomaniku jutu järgi on tema loom väga hea hiirepüüdja, sel eesmärgil teda just peetaksegi. Kõuts jalutavat vabalt.

Kassiomanik oli ilmselgelt üllatunud, et tema looma on tulistatud. „Seal jooksevad ju lapsed ka ringi,“ märkis ta sellise tegevuse ohtlikkust silmas pidades.

Naine sai arsti käest tõendi selle kohta, et tema kassil on avastatud tulistamisest tekkinud haavad. „Kui veel peaks midagi sellist juhtuma, siis tuleb ilmselt pöörduda politseisse,“ arvas loomaomanik.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles, et õhupüss on meil vabamüügis, mõeldud spordi otstarbeks ja selleks peakski seda kasutama. „Muid sihtmärke, olgu nad laskjale kui tahes ahvatlevad (aknaklaasid, tänavalaternad), sellest relvast lasta ei tohi, kuna seeläbi tekitatakse varalist kahju ning halvemal juhul saab hooletu laskmise tagajärjel keegi viga,“ selgitas ta.

Politseil on alust arvata, et kõik loomade õhkrelvast tulistamise juhtumid ei ole tingitud hooletusest, vaid tegemist võib olla tahtliku teoga. „On siis põhjuseks hulkuvad või häirivad kassid-koerad või linnud, selliste isenditega toimetulekuks peab leidma muu vahendi kui vigastamine või surmamine,“ kinnitas Tammeleht.

Pressiesindaja sõnutsi on kahjuks saanud igapäevaseks teated selle kohta, kus pere oma lemmiku vigastatuna eest leiab. „Tulistamise vahemaa on sageli pikk ja kui loom vigasena koju tuleb, on raske täpselt selgitada, kus võigas tegu võis aset leida. Ka pole loomadest kõnelejat ning tulistaja oma süüd vaevalt üles tunnistama tõttab,“ nentis Tammeleht.

Kui on kahjustatud vara või olendit, alustab politsei süüteo raskusastmest olenevalt kas kriminaal- või väärteomenetlust.

Politsei teatel peab endale õhupüssi hankides väga selgesti aru andma, milleks seda õigupoolest vajatakse. Kindlasti tuleb selgitada seda lastele ja hoida relv lastele kättesaamatuna. „Sest sageli on just lapsed need, kes oma rumaluses kipuvad oma võimed testima ja märklauaks kellegi pere lemmiku valivad. Kuidagi ei taha arvata, et oma looma märklauaga võrdlema hakatakse,“ sõnas Tammeleht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles